Veebruaris lõppenud hundijahi hooajal jäi Eestis küttimata 22 hunti lubatud 86st. Kahjustuste vältimiseks andis Keskkonnaamet eriloa veel kaheksa hundi küttimiseks Harjumaal väljaspool jahihooaega, mille alusel kütiti üks isend. Täitmata jäänud küttimismahust hoolimata ei ole piirkonnas seni hundikahjud suurenenud.

RMK külastusalade juhtide sõnul täidab enamik RMK matkaradadel liikujatest vastutustundlikult nii riigi kui ka RMK seatud reegleid looduses liikumiseks.

Eestis käib juba aastaid sõda. Metsasõda. Etnoloog Aimar Ventsel analüüsis Äripäeva essees hetkeseisu ja püüab sõnastada erinevate huvirühmade vastuolud. Kas seda vastasseisu õnnestub lõpetada?

Aprilli alguseks lõppes Tallinnas, Lillepi pargis, hooldusraie, mille tulemusel on pargi iidsed tammed ja Varsaallika oja külastajatele hästi vaadeldavad.

Tänasel valitsuse pressikonverentsil tutvustas rahandusminister Martin Helme majandusmeetmeid, millega loodetakse kriisi mõjusid leevendada. Ühe meetmena näeb valitsus ka Eesti Erametsaliidu augustis tehtud ettepanekut metsa majandamisel maksusoodustuse kehtestamiseks. Metsaomanikud kutsuvad Riigikogu üles valitsuse ettepanekut toetama.

Kevadisel perioodil ja eriti praeguse olukorra ajal, kus inimesed on hakanud rohkem metsas liikuma, ei tohiks segada metsloomi, kuna on poegimisperiood.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) istutab 2020. aastal riigimetsa 22,4 miljonit taime, mida on rohkem kui kunagi varem. Selleks panustab RMK metsa istutamisse ja noore metsa hooldamisse kokku rekordilised 19 miljonit eurot.

Erametsaliit, metsa- ja puidutööstuse liit ning jahimeeste selts tegid ettepaneku arvata "Kultuuri Tegu 2019" nominentide seast välja MTÜ Eesti Metsa Abiks, tuues põhjuseks laimavad ja vägivallaga ähvardavad postitused MTÜ Facebooki lehel. MTÜ teatel on nad tegelenud aktiivselt oma foorumi modereerimisega ning on saanud hoopis ise metsatöötajaid koondavas foorumis nimelisi tapmisähvardusi.

Tunnustades kliimamuutuste olulisust, on Tallinna Botaanikaaed võtnud suuna uute hübriidsete puude aretamisele, mis aitaksid leevendada muutustega kaasnevaid negatiivseid nähtusi, sidudes enam süsinikku.

Alates 1. aprillist alustavad Elering ja Keskühistu Eramets TÜ ühisprojektiga, mille eesmärk on katsetada puidujäätmete transportimist Narva elektrijaamadesse 330 kV õhuliinide abil.

Hollandi arhitektuuribüroo cepezed tahtis ehitada neljakorruselist kontorihoonet, mida saaks vajadusel uude asukohta liigutada. Selle tulemusena sündis Building D(emountable) ehk eesti keeles (de)monteeritav hoone.

Pankrotihaldurite Kutsekogu esinaine, advokaadibüroo Eipre&Partnerid vandeadvokaat Terje Eipre on kokku pannud artikli teemal juriidilise isiku pankrotid - mida teha, kui ettevõtet kimbutavad makseraksused?

Möödunud aastal vähenes kasvuhoonegaaside ühikutega kauplemise süsteemis (ETS) Eesti käitiste heide aastaga 38,7 protsenti ehk 5,4 miljoni tonni võrra, valdav enamus sellest tuli Eesti Energiast.

Metsä Gruppi kuuluv Metsä Fibre on teinud otsuse ehitada Soome, Raumale, maailma moodsaim saeveski. Investeeringu väärtus on ca 200 miljonit eurot ja ehitustöödega alustatakse tänavu kevadel. Tootmine saeveskis peaks algama 2022. aasta kolmandas kvartalis. Samas võib koroonaviiruse puhang mõjutada planeeritud ajakavasid.

Keskkonnaagentuuris valmis äsja Endla soostiku idaosas eelmisel aastal läbi viidud hüdrometeoroloogiliste vaatluste tulemusi kokku võttev väljaanne “Soo aastaraamat 2019.”

Tööstussektor prognoosib tellimuste põhjal, et nende käive kukub alles kevade lõpul või suve algul, kui valitsuse kriisiabi töötukassa kaudu lõpeb, mis tõttu tuleks ettevõtete hinnangul meetmeid pikendada augustini.

Tänasest kehtestas Päästeamet tuleohtliku aja kogu Eesti territooriumil.

Möödunudsügisene keskkonnaminister Rene Koka erialaliitudele esitatud üleskutse saata ettepanekuid bürokraatia vähendamiseks leidis elavat vastukaja. Keskkonnaministeerium sai rohkesti asjalikke ettepanekuid ning mitmed välja pakutud asjad on ka juba ellu viidud.

Eesti Erametsaliit tunneb keskkonnaministrile saadetud kirjas muret üraskikahjustuste ebapiisava seire pärast. Hetkel puudub riigil ülevaade kahjustuste ulatuse kohta ning konkreetne tegevuskava, ennetustöö asemel tegeletakse erametsaomanike hinnangul tagajärgede likvideerimisega. Arvestades tänast keerulist sotsiaalmajanduslikku seisu Eestis ja maailmas, võib ulatuslik üraskirüüste metsades anda olulise lisahoobi Eesti inimeste sissetulekutele.