Süvalõhestumine: pool on pe***es, pool on alles

Metsandust õppinud ja metsa armastava Mari Kartau, kes peab blogi TULE METSA!, püüab leida lahendust, mis teha süvalõhestunud rahvaga.

Mari Kartau  Foto: Epp Kubu

Olenemata sellest, kas inimesed vaidlevad poliitika, metsanduse, meditsiini või maakera kuju üle, kõigis neis avalikes poleemikates võib täheldada ühiskonna lõhestumist ja must-valge maailmapildi jätkuvat laienemist.

Põhjus on infotehnoloogia areng ning sellest tulenev paradigmaatiline muutus ühiskondlikus kollektiivses alateadvuses. Seega on tegu peaaegu et loodusseadusega, otsustava sammuga inimkonna evolutsioonis.

Ei ole veel ühtegi džinni pudelisse tagasi aetud ja ei ole ka ükski tehnoloogia ime kasutusest välja jäänud puht selle pärast, et tema abil on võimalik kohutavas koguses paska kokku keerata.

Seega pole mõtet ühiskonna lõhestumisega võidelda, vaid sellega tuleb õppida elama, kohaneda. Siinkohal pakun välja ühe võimaluse, kuidas seda teha. Meetodit nimetatakse süvalõhestumiseks, mis lähtub põhimõttest „läks trumm, mingu siis ka pulgad”.

Võtame näiteks Rail Balticu. Osad inimesed on sellele kategooriliselt vastu, teised poolt. Konsensust siin ei sünni, see on selge. Järelikult tuleb teha Eesti pooleks – trassikoridor annabki selleks lihtsa võimaluse. Kahel pool raudteed elavad need, kellele uus taristuprojekt meeldib, ja ülejäänud osas need, kellele ei meeldi.

Paljudele inimestele ei meeldi tehased ja suurfarmid. Ja nende inimeste tagahoovi polegi vaja tööstust rajada! Teeme näiteks hiigelkanala puhtalt nende aia taha, kes sellele vastu ei ole. Maitsvaid kodumaiseid mune saavad siis küll ka vaid nemad, kanala vastased peavad aga leppima importtoodanguga.

Ka põlevkivienergeetika tekitab meil lahendamatuid vaidlusi. Siin ei saa Eestit päris pooleks teha, sest nii suure pinna all lihtsalt seda maavara ei leidu. Seega peavad osad põlevkivienergeetika pooldajad kolima kusagile, kus seda on rohkem, näiteks Kanadasse.

Põlevkivielektrit saavad tarbida muidugi ka vaid need, kes on kaevandamise poolt. Taastuvenergeetika fännid väntavad seni koduseid generaatoreid, kui kohtuvaidlused tuuleparkide ümber lahenduse leiavad.

Nemad aga on jällegi õigustatud subjektid tarbimaks ära kogu puhta vee ja õhu, kaevandamise pooldajatele viimaseid mingil juhul eraldada ei tohi.

Eriti lihtne on süvalõhestumist rakendada vaktsineerimise puhul. Need, kes tahavad, vaktsineerivad, ja need, kes ei taha, ei vaktsineeri. Viimaseid, tõsi küll, tuleb igaks juhuks hoida garantiinis, kuid küllap nad mõistavad, et põhimõtetele kindlaks jäämine nõuab ohvreid.

Ka lapiku maa teooria üle pole pikalt mõtet vaielda. Need, kes usuvad, et maakera on lapik, võivad elada Põhja- ja Lääne-Eestis, mis ongi tõepoolest lapik. Põhjaranniku klindil saavad nad isegi kogeda üle maakera serva vaatamist. Ülejäänud, kes usuvad, et planeet Maa on siiski vormikam, asustatakse ümber Lõuna-Eesti kuppelmaastikule.

Nüüd jõuamegi metsateema juurde: kas kaitsta või majandada? Ega siin ju mingeid vahepealseid variante ei ole.

Metsaküsimuse lahendamiseks ei ole vaja Eestit täiendavalt poolitama hakata – pool meie maast ongi juba metsa alla ja teine pool on ilma metsata. Mingil veidral põhjusel toimetavad aga need, kes metsa majandavad, seda väidetavalt hävitades, just selle poole peal, kus mets on. Ning seda juba sajandeid.

Enamus nendest, kes metsa majandamise eest kaitsevad, on aga juba iseenesest kogunenud sinna, kus metsa pole ning seetõttu pole neil ju ka põhjust muretseda.

Alternatiivseteks loodussõbralikeks metsatööstusharudeks, nagu kabenupu- ja kikilipsutööstus, jagub aga puitu äsja maa-ameti poolt peaaegu et metsaks kuulutatud hekkideski piisavalt. Kasutusele võib võtta ka linnahaljastusest maha võetavad ohtlikud puud, mida protesteerijatel pole õnnestunud päästa. Puidust prilliraamideks piisab neist küll ja veel.

Päris metsas saavad aga metsamehed edasi toimetada. Jääb ainult loota, et nad süvalõhestumist väga tõsiselt ei võta ja lubavad ikka lagendikurahval kenasti harvendatud ja hooldatud metsades mustikal edasi käia, mitte ei sunni neid selleks minema läbimatusse loodusmetsa, kus pimeduse tõttu marju ei kasva.

Mari Kartau

Jälgi Mari Kartau metsablogi TULE METSA!

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Kerto Kangur
Kerto Kangurreklaamimüügi projektijuhtTel: 569 18 931