Raul Kirjanen: metsamajandamine peaks algama riigi energiapoliitikast

Vanarahvas ütleb, et rege rauta suvel – nii on ka paras aeg rääkida soojusenergiast just suvel. Paras aeg on rääkida ka metsamajandamisest. Oma mõtted neil teemadel ütles välja Graanul Invest ASi juht Raul Kirjanen.

Graanul Invest ASi juht Raul Kirjanen.   Foto: EESTI MEEDIA/SCANPIX / SANDER ILVEST

Graanul Invest on Eesti erakapitalil põhinev ettevõtete grupp, mille peamised kolm tegevusvaldkonda on puidugraanulite tootmine ja müük, biomassist elektri- ja soojusenergia koostootmine ja metsamajandus.

Graanul Invest ASi juhatuse esimees Raul Kirjanen peab 2018. aastat nende ettevõttele suhteliselt tavaliseks. Numbrid räägivad aga hoopis seda, et kontserni müügitulu ja kasum olid paremad tunamullusest aastast - müügitulu küündis 300,6 miljoni euroni ja ettevõtte puhaskasum oli 51,2 miljonit eurot.

„2018. aasta oli tegelikult meie jaoks tavaline aasta. Suure vahe eelmise aastaga võrreldes tekitas 2017. aastal maha kantud Belgia projekti negatiivne mõju majandustulemustele ning 2018. aasta metsamaa ümberhindlus tütarfirmas Roger Puidus, mis oli positiivne - ehk 2017. aastal eelmainituga seonduvalt kasum oluliselt vähenes ja 2018. aastal suurenes,“ selgitas Kirjanen tausta ja lisas, et möödunud majandusaasta algas neile tegelikult väga raskelt ja kogu 2018. aasta jooksul olid tooraine hinnad töötleja jaoks väga kallid. „Metsasektor võitis sellest ja pelletitootmine kaotas. Nii 2017, kui ka 2018, on seoses tooraine turu probleemidega kasutamata jäänud ka üle 20% meie tootmispotentsiaalist. Õnneks käesoleva aasta esimene pool on seni läinud hästi.“

Graanul Investi põhiärid on peaaegu täies mahus ekspordile suunatud ja küsimusele, mis on need tegurid, mis ettevõtte edu kõige enam pärsivad, vastas Kirjanen, et kahjulikult mõjuvad kõik administratiivsed maksumuudatused, mis tõstavad sisendhindu, sest need vähendavad rahvusvahelist konkurentsivõimet. Ta lisas, et sellel aastal on jätkunud madalakvaliteedilise puidu hinnatõus, mis on tootja jaoks probleem, aga niikaua kui see liigub turuga koos, saadakse hakkama. „Tööjõukulude kallinemine on samuti tuntav, aga kuna oleme väga suures osas automatiseeritud, siis tööjõukulude osakaal ei ole väga suur. Kindlasti muutub üha olulisemaks spetsialistide palkamine maapiirkondades. Kuna Eesti Vabariigil puudub regionaalpoliitika kui selline, siis ma arvan, et spetsialistide palkamine väljaspool suuremaid asulaid hakkab kogu väljaspool Harjumaad tegutsevat ettevõtlussektorit olulises mahus piirama,“ tõi ta välja veel ühe probleemi.

Ettevõtja selgitas, et kuna nende tootmismahud on päris suured, siis vajatakse stabiilsust müügiturgudel ja stabiilsuse tagavad rahvusvaheliste suurettevõtetega sõlmitud pikaajalised lepingud.

Graanul Investi majandusaasta aruandes näiteks mainitakse, et rahvusvaheliselt kasvab graanulite eksport Jaapani turule, ka siin on taga toimivad lepingud ja Jaapani energiapoliitika tugi. „Jaapan on Eestile energiapoliitiliselt täiesti vastupidine riik. Peale Fukushima katastroofi arutati pea viis aastat kuidas energiasektor peaks välja nägema aastaks 2040 (just nimelt 2040, mitte 2020) ja eesmärgiks võeti oluliselt vähendada süsiniku emiteerimist. Kuna poliitiliselt tuumajaamad ei ole praegu Jaapanis lahendus ja ruumi on taastuvenergia tootmiseks vähe, siis otsustati ka, et teatud hulk energiat tuleks toota biomassist. Pelletid on jällegi üks osa sellest, põletatakse piirkonna põllumajanduse ja puidutööstuse jääke. Kindlasti saab tulevikus üheks olulisemaks biomassiks mida energiasektoris kasutama hakatakse merevees kasvav biomass, näiteks vetikad,“ ütles Kirjanen.

Katsetehase rajamine toimub koostöös kohalikega

Graanul Investi uue puitu väärindava demotehase rajamine Imaverre liigub plaanipäraselt, ilma suurema poleemika ja kärata. Küsimusele, kuidas see neil nii on läinud, sõnas Kirjanen, et selleks, et asjad sujuks tuleb teha koostööd kohalikega. Demotehase rajamise mõtte tekkimisel kutsusid nad valla inimesed tehasesse ja rääkisid plaanidest täpsemalt. Ka on rajatav tehas muidugi ise väike ja tema mõju ei ole keskkonna mõttes oluline. Ühe plussina tõi Kirjanen välja ka selle, et nad on Imaveres toimetanud juba 15 aastat ja tuntud seal piirkonna olulise tööandjana. Ka tänaseks on nad tööjõu värbamisega alustanud, kerge see polevat, aga tehase esimeses etapis on vaja kümmet spetsialisti ja need loodetakse ikka leida.

Imavere pelletitehas on Graanul Investi esimene pelletitehas ja Imaverre, olemasoleva tehase kõrvale, on kerkimas ka uus demotehas.   Foto: Graanul Invest AS

„Demotehasega oleme täna küll kaks kuud esialgsest graafikust maas, aga samas on palju tööd ära tehtud juba ka jätkutegevuste jaoks, kui protsessi esimene osa, ehk fraktsioneerimine, on tööle saanud. Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis esimese osa tulemused peaks olema 2020. aasta esimese kvartali lõpuks mingil kujul olemas. Kui nii läheb, siis jõuame esimeste reaalsete toodeteni vast 2021. aasta lõpuks,“ rääkis Kirjanen.

Rajatava demotehase projekt sai teadusrahastust 20,96 miljonit eurot. Kirjanen rõhutas selle teema juures, et Euroopa Liidu toetus on kogu selle teema arendamisega tegeleva konsortsiumi peale kokku. „Meie tehase osa on sellest suurusjärgus 10 miljonit ja meie enda investeering uude tehasesse on suurusjärgus 40 miljonit, kui kogu demotehase projekti kokku vaadata. Ma arvan, et erinevate biomaterjalide kasutusvõimalused on sisuliselt piiramatud, me ise proovime rõhku panna arendustele, mis looks mitte niivõrd naftale alternatiivi vaid uusi materjale, mis annaksid keskkonna mõttes ka olulist kokkuhoidu,“ täpsustas ta.

Puidutööstus on tasakaalus ja toimib hästi

Puidusektor on Eesti majanduse vedur, aga miks ei osata Eestis seda nõnda ka hinnata? Kas mujal maailmas on samamoodi? Või oskavad meist edukamad riigid hinnata metsanduse ja puidutööstuse rolli kliimamuutustega võitlemisel paremini?

Graanul Investi juht arvas, et siin on ülal kaks suurt probleemi. „Esiteks meil on tekkinud ühiskonda suur hulk „arvajaid“, kes paraku metsandusest midagi ei jaga, aga kuna nende sõnum on meediale äge ja konfliktne ning kogub palju klikke, siis seda ka avaldatakse. Kuna inimeste side loodusega jääb üha nõrgemaks ja maaelu linnainimesele üha kaugemaks, siis on sellist häma ka lihtne ajada. Teiseks on meil väga tugev metsanduse ja metsatööstuse kompetents Eestis ja vahest on päris naljakas vaadata, kui tekib „arvajate“ ja spetsialistide vahel mingil teemal arutelu, siis spetsialistid ei saa tihti arugi, mis udu aetakse. Paraku spetsialistid mingil põhjusel võtavad oluliselt vähem sõna ja eks nende arvamus on ka meedia jaoks palju igavam. Ma arvan, et see on tavaline rikka ühiskonna probleem, kus tekib vastuseis kõige suhtes, paraku pakkumata alternatiive.“

Küll on aga Raul Kirjanen veendunud, et Eesti puidutööstus on hästi tasakaalus ja puiduturg toimib väga hästi. „Igal segmendil on oma selge koduturg ja tarbija, suur osa tööstuseid, mis puitu kasutavad on efektiivsed ja modernsed. Piiriäärsetel aladel toimib natuke ümarpuidu sisse- ja väljavedu, aga üldiselt on bilanss seal meie kasuks. Täna on veel teatud maht paberipuud, mis sadamate ümbrusest Eestist välja viiakse, aga ma usun, et järgmise viie aasta jooksul on olemas ka lahendused selle puidu efektiivseks kasutamiseks Eestis. Puidutööstusettevõtete juurdetulek eeldab seda, et me hakkame puitu kui toorainet sisse tooma või hakkame metsi veel rohkem majandama. Ma arvan, et kuni 15 miljoni tihumeetrini võiks raiemahud tõusta küll ja siis oleks teatud potentsiaal olemas. Puidu sisse vedamiseks puudub Eestis tugev konkurentsieelis, elektrienergia on kallis, logistikas ei ole suuri eeliseid, tööjõudu väga ei ole,“ ütles ta.

Teadus peab olema toeks

Jätkuvalt on päevakajalised küsimused, kas raiemahud on liiga suured või kas meie metsi raiutakse üleliia. Uurimaks kiiremakasvuliste lehtpuude kasvatamist sõlmis Graanul Investi gruppi kuuluv Valga Puu Eesti Maaülikooliga koostöölepingu. Kirjaneni sõnul peaks meie kui metsariigi ülikoolid praegu uurima ja arutama rohkem neil teemadel, et leida mõistlikke lahendusi. „Meie koostöö Maaülikooliga on selgelt üks algatus selles vallas ja ma usun, et see on esiteks hea eeskuju ja kindlasti ei jää ka viimaseks selliseks koostööks,“ lausus ta. „Ma arvan, et biomassi kasvatamine erinevatel eesmärkidel eeldabki natuke erinevat, teistsugust lähenemist. Näiteks n-ö puupõllud. Puupõllu all mõtlevad inimesed erinevaid asju, ühele on ka monokultuuri istutamine majandatud metsa asemele puupõld, tegelikkuses võiks õige definitsioon olla, et puupõld on kiire juurdekasvu ja rotatsiooniga puutaimede istutamine mittemetsamaale, eesmärgiga kasvatada puitu. Siin sõltubki väga palju tulevikus eesmärgist, kas kasvatatakse energeetiliseks eesmärgiks, biomaterjalide tootmiseks vms. Sellest sõltuvad ka tingimused ja eesmärgid. Ma olen mitu korda käinud Brasiilias kohalikel tselluloositööstustel külas ja see kuidas nad on suutnud näiteks eukalüpti taime aretada, sisuliselt kolmekordistades hektari juurdekasvu viimase kolmekümne aasta jooksul, lisaks sellele on teatud kloonid väga kohanemisvõimelised kliimatingimuste osas ja väga vastupidavad haiguste suhtes, on muljetavaldav. Kui tahame ka oma metsamajandusega pikas perspektiivis konkurentsivõimelised olla, siis tuleb nende teemadega ka meil hakata aktiivselt tegelema.“

Üleüldine raierahu on ühiskonna jaoks meeletult kallis

Kui veel emotsionaalsetel teemadel rääkida, siis üheks selliseks on kindlasti linnurahu teema. Sisulisi arvamusi sel teemal on olnud vähe. „Linnurahu teema on olnud emotsionaalselt laetud ja vähe on kuulda olnud sisulisi uurimusi ja argumente. Kas linde saab raietööde käigus hukka - jah saab, see on selge. Kas linde ja loomi saab põldu majandades hukka - jah saab. Kas me peaks proovima vältida asjakohatut kahju - jah peaks. Ja ma arvan, et iga metsamees seda ka teeb. Üleüldine raierahu on ühiskonna jaoks meeletult kallis ja selle tulemused on äärmiselt kaheldavad. Jällegi kui vaadata rahvusvahelist praktikat, siis sellist piirangut ei rakenda oma metsatööstuse suhtes minu teada mitte ükski metsariik, seda ei nõua ka mitte ükski rahvusvaheline sertifikaat. Kas Eesti peaks olema siin maailma number üks, ma arvan, et ei peaks. Ma arvan, et tegelikkuses tuleks välja selgitada kui suur on probleem ja missugused mõjurid seda mõjutavad,“ selgitas Kirjanen teemat praktiku poolt vaadatuna. „Täna on Eestis peaaegu kõik röövlinnud kaitse all ja kõik väikekiskjad kaitse all, rääkimata kodukassidest ja muudest mõjuritest. Missugust mõju metsalindude arvukusele see põhjustab? Kas siin võiks mõelda mingisuguseid lahendusi. Linnurahu kulu on ühiskonna jaoks sadades miljonites eurodes aastas ja kui vaadata kui väikest osa metsmaast see ühe korraga mõjutab siis ma arvan, et selline piirang ei ole kaugeltki mõistlik.“

See teema, kevadine raierahu, mõjutab ka puidutööstust. „Ma arvan, et erinevaid mõjusid oleks palju. Kindlasti kogu tööstus paneks mõneks ajaks uksed kinni, on see kuus nädalat või kümme nädalat, sõltub natuke sellest kui palju toorainet suudetakse ette varuda. Süsteemis tekkiks meeletu ebaefektiivsus, sest kogu metsa ülestöötamise pool seisaks kolm kuud jõude, vaja on tekitada suur hulk vaheladustusplatse ja metsatööde intensiivsus ülejäänud aasta jooksul peab oluliselt kasvama. Kõige suurem probleem on kindlasti aga see, et Eesti metsasektori konkurentsivõime meie naabrite ees saab järjekordse tugeva löögi. Kuna tööstuse konkurentsivõime väheneb, siis kaovad ka töökohad ja suure tõenäosusega puidu kui toormaterjali eksport suureneb,“ rõhutas Kirjanen.

Arengukavaga ummikus?

Raul Kirjanen on Taastuvenergia Koja volinikuna uue metsanduse arengukava töörühma juhtkogu liige. Uurisime, milliseks kujuneb järgneva kümnendi areng Eesti metsanduses ja milliseid populistlikke ettepanekuid tuleks arengukava koostamisel vältida?

„Ma arvan, et tänane arengukava protsess on teatud mõttes ummikus. Laua taga on kümneid organisatsioone ja igal ühel neist on võrdne hääl. Kui paariliikmeline riigi rahadest elav MTÜ omab samasugust kaalu kui tuhandeid metsaomanikke koondav esindusorganisatsioon või sisuliselt kogu metsatööstust esindav esindusorganisatsioon, siis on see demokraatia kaaperdamine. Keskkonnaminister tegi ka suure vea oma viimase otsusega veelgi laiendada juhtkogu koosseisu. Mul on tunne, et selles koosseisus on täna liikmeid kelle huvi ei ole tegelikult lahendus vaid kelle huvi on konflikt. Aga lõpuks jõuab see dokument Riigikokku ja loodan, et seal saadakse aru kui oluline on metsandus Eesti jaoks regionaalpoliitiliselt ja kui oluline on metsanduse ja metsatööstuse konkurentsivõime parendamine kogu riigi majanduse jaoks. Positiivne on kindlasti see, et metsanduse teemad on n-ö lauale toodud, tihti ei ole see arutelu küll väga kvaliteetne ja on pigem äärmuslike looduskaitsjate soovunelmatest kantud, aga loodame, et kui protsess jätkub, siis tulevad esile ka teised argumendid. Siin ootaks jällegi ka asjakohaseid selgitusi meie tublidelt metsandusega tegelevatel teadlastelt, seda osa on protsessis kindlasti väga vähe olnud. Ma arvan, et oluline oleks teha metsanduse arengukava, mis metsomanikke ja metsatööstust pikaajaliselt toetaks ja annaks kindluse investeerimiseks ja oma äri arendamiseks,“ võttis ka selle teema Kirjanen realistlikult kokku.

Ida-Virumaa sotsiaalprobleemide lahendus ei ole energeetika

Kirjanen ei näe probleemi valitsuse otsuses kas Eesti Energia elektrijaamades puitu põletada või mitte, pigem on ta nördinud, et meil pole paika suudetud panna pikaajalist energiapoliitikat. „Ma arvan, et tegelikkuses ei ole kõige suurem probleem kas Narvas puitu põletatakse või mitte, sest puitu põletatakse Narvas ju praegugi. Meie kõige suurem probleem on see, et riigil puudub pikaajaline energiapoliitika, millest kinni peetakse. Iga paari aasta tagant energeetika põhialuste ümber vaatamine on vale. Kui kellelegi tuleb Eesti energiasektoris üllatusena, et saastekvootidel hakkab tekkima reaalne turuhind, siis on tegemist lihtsalt kas hoolimatuse või rumalusega, võibolla ka mõlemaga. Sotsiaalprobleeme ei saa lahendada energiapoliitikaga ja energiapoliitikaga ei saa lahendada sotsiaalprobleeme. Täna on võimalik juba tuulest toota taastuvelektrit sisuliselt turutingimustel, seda näitavad kõik suuremad rahvusvahelised vähempakkumised. Kui riigil on tegelikult soov taastuvenergeetikat arendada, siis tuleks ära lahendada tuuleenergia vastuolud kaitseministeeriumiga, kokku leppida tuulenergia arendamiseks sobivad piirkonnad ja luua turuosalisi võrdselt kohtlev regulatsioon ning anda turuosalistele võimalus tööle asuda,“ tõi ta olulise murekoha välja.

Kvootide kasvav hind peaks olema ju iseenesest mehhanism kuidas puidu kui kütuse kasutamise tasuvus paraneb, miks on seda veel toetada vaja? „Kui ajalooliselt vaadata MKMi sõnumeid, siis need on nagu pudru ja kapsad - paari aasta tagune kommunikatsioon oli, et tänase kvoodi hinna juures peaks puidu kasutamine olema turutingimustel Narvas juba täitsa tasuv. Eesti riik ei tohi keskenduda Eesti Energia probleemidele vaid analüüsima ja koostama meie pikaajalist energiapoliitikat. Eesti Energia on vaja ümber kujundada turutingimustel toimivaks ettevõtteks. Kulud tuleb saada kontrolli alla ja hakata efektiivselt toimetama. Aga seda ei juhtu niikaua, kuni maksumaksja rahakott on kogu aeg käeulatuses, kui vaja on. Kui Auvere jaama ehitati, siis riik andis sellele abi ja nii riik kui Eesti Energia kinnitasid, et ülejäänud eluea jooksul saab jaam ilma riigiabita hakkama. Mis siis nüüd vaepeal juhtunud on? Kas ükski eraettevõte saaks ka minna riigi juurde jutuga et näed tegin investeeringu, kõiki asju täpselt läbi ei arvutanud ja nüüd võiks maksumaksja mulle peale maksta. Minu jaoks saab olema väga huvitav jälgida Tootsi tuulepargi ümber toimuvat, kui riik annab Eesti Energiale seal õiguse vana taastuvenergia tasu eest suur tuulepark ehitada, siis on see selgelt tänase tehnoloogia arengu ja hinna juures ülekompenseerimine. Ma loodan, et asjakohased riigiametid, siis sellele ka reageerivad,“ ütles Kirjanen ja täiendas, et kindlasti tuleb Eesti Energias lõpuni viia tootmise ja võrkude eraldamine ning et arusaamatuks jääb ka see, miks oli Eesti Energial vaja ära osta Nelja Energia, eesmärk võiks ju riigil olla pigem konkurentsi toetada kui seda tappa.

Selge oht hinnatõusule. „Kui nüüd jällegi vaadata rahvusvahelist kogemust puidu põletamise toetamise osas, siis maailmas ei ole ühtegi riiki, mis maksaks suures mahus biomassi põletamisele riigiabi ja laseks sellel sektoril konkureerida kodumaise puidutööstusega. Konkurentsiolukorra mõjuanalüüsi vajalikkus on ka tänases seaduses, huvitav kas seda ka tehakse ja kes seda teeb? Ega me oma energiapoliitikat kujundades rahvusvahelist kogemust väga ei kasuta, aga natuke võiks ju vähemalt uurida, miks seda nii tehakse. Minu arvamus on, et Narvas biomassi masspõletamise tulemuseks on see, et kaugkütte sektoris hinnad tõusevad ja tekib reaalne otsuse koht, kas hakata suurtes linnades uuesti maagaasi biomassi asemel kasutama või mitte. Tähelepanu tuleb ka juhtida, et kaugkütte sektor toodab ühest puiduühikust muuhulgas pea kolm korda rohkem kvooti kui Eesti Energia, sest efektiivsus on oluliselt kõrgem. Madalakvaliteedilist puitu kasutav tööstussektor paneb uksed kinni ja inimesed jäävad tööta. Ja kui ükskord keegi hakkab kokku lugema, missugune on tegelikult selle poliitika tulu ja missugune kulu, siis saadakse aru, et tegemist oli äärmise rumalusega. Tegelikkuses on see ükskord läbikäidud protsess, aga tundub, et see ununes päris kähku,“ arvas Graanul Investi juht.

ÜKS KÜSIMUS?

Puiduhake versus puidugraanulid? Kui renoveerida või ehitada uus katlamaja, siis kumba kütteallikat peaks eelistama?

Ma arvan, et ei kasutata pelletiti või haket, kasutatakse mõlemat ja kogu sektor liigub selgelt efektiivsuse paranemise suunas. Ma arvan, et biomassi kui kütuse järgmine suur kasv tulebki tööstussektorist, mis peab hakkama ennast kiiresti dekarboniseerima. Üldiselt kui ehitatakse uus katlamaja, siis sõltub valik sellest, kas kütus plaanitakse varuda lähipiirkonnast või kaugemalt. Kui kaugemalt siis kasutatakse pelletit, sest pelleti logistika on väga energia- ja kuluefektiivne. Kui renoveeritakse olemasolevaid katlaid, siis tavaliselt on eelmiseks kütuseks süsi ja siis on pelletile konventeerimine oluliselt lihtsam. Kui aga ehitatakse katlamaja kohaliku või lähipiirkonna biomassi arvestades, siis on rohkem kasutatud hakkekatlamaju.

Raul Kirjanen, Graanul Invest

Liitu Metsamajandusuudised.ee iganädalase TASUTA uudiskirjaga SIIN.

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150