Ivar Dembovski: Eesti puidutööstus on juba täna maailma absoluutses tipus

RAIT ASi juhatuse esimees Ivar Dembovski.  Foto: Indrek Saarmets

Metsandussektor on Eestis pea ainus tööstusharu, mis on suutnud kõrge lisandväärtusega toodetega rahvusvahelisel turul läbi lüüa – kas see edulugu saab jätkuda, oleneb paljustki uues metsanduse arengukavas plaanitust. „Meie jaoks on hetkel kõige olulisem metsanduse arengukava arutelu. Kui see peaks minema viltu, võib tööstused Eestist ära kolida. Vot siis ma tõesti ei tea, mis Eesti riigist või meie maaelust saab,“ rõhutab RAIT ASi juhatuse esimees Ivar Dembovski.

Uurisime RAIT ASi juhilt milline on olnud nende ettevõtte lugu, millisena ta näeb tulevikku ja mis siis ikkagi meie metsadest saab, kuidas neid targalt majandada.

Rait AS on juba 28 aastat tegutsenud puidutöötlemisega. Kui meenutate algusaastaid ja praegust, siis mis on muutunud selle aja jooksul kõige enam? Või siis – kas on midagi, mis on täpselt samamoodi nagu siis?

Raitwood on sarnaselt teistele puidutööstustele saanud tugevalt toetuda Eesti oma metsaressursile, mis kasvab ja end järjepidevalt taastoodab. See ressurss oli olemas 28 aastat tagasi ning on praegugi.

Eesti puidutööstussektoris on toimunud pöörane areng. Eesti on muutunud alul ümarpuitu ja hiljem esmatöödeldud puitu eksportivast maast maailmatasemel mehaanilise puidutööstusega riigiks, kus puit väärindatakse toodeteks ning viimistletud materjalideks. Hästi on teada puitmajade ekspordi edulugu. Oleme täna Euroopa suurim puitmajade eksportija.

Raitwoodis ja kogu metsa- ning puidutööstuse sektoris on teenitud vahendeid jõuliselt arengusse investeeritud. Konkurents on tihenenud, aga see on olnud edasiviiv jõud. Kes on tahtnud, see on saanud areneda samm-sammult. Avanevas turumaastikus olid alguses kõik amatöörid. Tänaseks on välja kujunenud professionaalsete oskustega sektor, kus on otseselt hõivatud üle 30000 inimese. Sarnase arengumustri on läbinud ka Raitwood.

Mõni ettevõte on järjepidev, kestes aastakümneid, teist muudetakse pidevalt, vahetuvad juhid jne. – mis on teie firmas stabiilsuse taganud?

Järjepidevusel on kaks alustala. Esiteks tasub rõhutada, et väärtust loovad inimesed. Meie jõud peitub tugevas meeskonnas, kellega oleme rajanud strateegia ja hoidnud fookust järjepideval väärtuse lisamisel kogu ahelas ning efektiivsuse otsimisel. Teiseks tegutseme puidusektoris, mis eksisteerib tänu meie regiooni metsade juurdekasvule ja sealt pärinevale toormevoole. Toormega varustamise stabiilsust aitab tagada ka tihe koostöö Nordwood saeveskitega, mis on meil ühises omandis Lemeks Grupiga.

Samuti oleme end järjepidevalt arendanud. See tähendab turgude otsimist üle maailma, keskendumist klienditeenindusele ja organisatsiooni arendamist. Tootmises oleme tegutsemisaastate jooksul rakendanud viite põlvkonda hööveldustehnoloogiat. Alustasime kõige lihtsamast, kuid oleme igal järgmisel kasvuetapil otsinud parimat saadaolevat lahendust ning selle enne järjekordset sammu täies mahus rakkesse pannud.

2018. aastal sai teil valmis uus hööveldustehas – kui suur oli investeering ja kuidas uus osa tööle on läinud?

Tehasesse, sellega seonduvasse infrastruktuuri ja kõigi töötajate töö- ning olmetingimustesse investeerisime aastatel 2017-2018 kokku 12 miljonit eurot. Tehase füüsiline rajamine kestis aasta ja hõlmas endas hoone valmimist, ladustamisalade loomist ning automaatliinide-seadmete paigaldamist. Tehase järkjärguline käivitamine, testperiood ja sellega kaasnev täppishäälestamine algas vähem kui aasta tagasi – 2018. aasta septembris. Tehas on varustatud unikaalse ja parima hetkel saadaoleva tipptehnoloogiaga. Selle võimalusterohkus ja paindlikkus muudab tehase väga komplekseks süsteemiks. Meil on hea meel, et oleme suutnud tehase käivitada plaanipäraselt. Sellele on kaasa aidanud hea koostöö tarnijate ja meie inimestega. Tänaseks oleme väga lähedal projekteeritud võimsustele, aga pisut arenguruumi veel on. Ometi töötame juba kahes vahetuses.

Rait ASi tehas Tartumaal Reolas.  Foto: Rait AS

RAIT AS, kes toodab ja turustab RAITWOOD kaubamärgi all, teenis 2018. aastal 39,14 miljoni eurose käibe juures 1,52 miljonit eurot tegevuskasumit. Mullusega võrreldes ettevõtte müügitulu kasvas 18%, kasum samuti veidi. Mis oli selle tulemuse taga?

Mahu kasv on seotud uue tehase käivitamisega möödunud aasta teises pooles. Esialgu suurendasime töötajaskonda, et koolitada inimesi ja moodustada meeskonnad olemasoleva tehase baasil. Ühelt poolt võimaldas selline samm suurendada tootmismahtu olemasolevas tehases ning 2018. aasta teises pooles lisandus mahule juba ka uue tehase toodang. Terve eelmise aasta jooksul käis aktiivne tegevus seoses uue tehase rajamisega, mis tõi kaasa lisakulusid. Seetõttu ei saa tulemuse kasvule alguses liiga suuri ootusi panna. Siiski on käesoleval aastal oodata mahu kasvu.

Kust tuleb tooraine ja kuhu teie toodetu läheb?

Meie toormeks on saematerjal – prussid ja lauad. Põhiline maht tuleb Eesti saetööstustest, sealhulgas meiega ühte gruppi kuuluvatest Nordwoodi veskitest. Lisaks ostame ja väärindame sobivas kvaliteedis ning mõõdus saematerjali Soomest, Venemaalt, Rootsist, Lätist, kuid samuti Valgevenest. Müüme hööveldatud puitu, mida kasutatakse ehituses seinte, lagede ja põrandate katmiseks nii hoonete sisepindadel kui välistingimustes. Samuti tugevussorteeritud höövelprusse. Toodangust umbes poole müüme läbi Raitwood Puiduterminalide Eesti eksportivatele majatehastele ja ehitusturule. Ülejäänud maht jaguneb 30 riigi vahel üle maailma, millest suur osa leiab kasutust Balti mere äärsetes riikides, aga ka mujal Euroopas, Aasias, Aafrikas, Austraalias ning Ameerikas.

Rait AS ekspordib oma toodetut rohkem kui 30nesse riiki.  Foto: Indrek Saarmets

Milline on metsanduse roll Eesti arengus ja milline see peaks olema?

Eesti riik on rajatud metsale. Mets oli Eesti krooni tagatis. Tänasel päeval tagab metsandussektor elu ja hea palgaga töökohad maapiirkondades. Ernst & Youngi uuringu kohaselt on iga kümnes töökoht Eestis seotud metsandusega. Kesk-Eestis koguni iga viies.

Paraku on vähe räägitud metsanduse keskkonnasõbralikkuse aspektist. Kasvavad puud seovad süsinikku ning just liigne süsinik on see, mis suuresti tänaseid keskkonnaprobleeme põhjustab. Isegi viimane IPCC maa kliimaraport soovitab metsi majandada. See tähendab raiuda ning seejärel uuesti istutada. Valmistades raiutud puudest tooteid, milles on süsinik pikaajalisemalt seotud ja asendades fossiilsetest materjalidest tooted puidupõhistega, on kasutegur loodusele mitmekordne.

Metsandussektoris toimuv pakub ühiskonnas laialdast kõneainet. Räägitakse raiemahtudest, puidu väärindamisest ja sellest, millist rolli mängib metsa- ja puidusektor Eesti väliskaubanduse suurima tasakaalustajana. Milline on teie seisukoht neil teemadel – kas me raiume piisavalt või vähe, kas me väärindame puitu piisavalt, kas puidusektor on siis meie majanduse vedur või ei?

Eesti metsadest on väga palju, ligi veerand, looduskaitse all. Piltlikult öeldes astutakse iga neljas samm Eesti metsas looduskaitsealusel maal. Pöörates tähelepanu majandusmetsadele, on nende vanuseline struktuur paigast ära. Meil on väga palju vananevat metsa. Küsimus on selles, kas laseme neil puudel ümber kukkuda ja ära mädaneda või teeme nendega midagi kasulikku, mis looks töökohti ning asendaks naftapõhiseid tooteid.

Täna on metsandussektor Eestis pea ainus tööstusharu, mis on suutnud kõrge lisandväärtusega toodetega rahvusvahelisel turul läbi lüüa. Seda peegeldab ilmekalt Eesti väliskaubanduse bilanss, millest selgub, et metsa- ja puidutööstus on Eesti suurim väliskaubanduse tasakaalustaja. Autod ja nutitelefonid ostetakse Eestisse paljuski metsandussektoris toodetud raha eest. Samas jääb metsi majandades palgi kõrvalt üle ka oksi ning mehaaniliseks töötlemiseks sobimatut puitu, mida saab kasutada keemiliseks väärindamiseks, mille lisandväärtus on eriti kõrge. Selle pealt teenimise võimaluse oleme andnud paraku põhjamaadele.

LOE LISAKS:

Raul Kirjanen: metsamajandamine peaks algama riigi energiapoliitikast

Kuidas kohaneb muutustega Eesti puidutööstus ning millises suunas võiks Eesti puidutööstus areneda, et kuuluda igas mõttes maailma absoluutsesse tippu?

Eesti puidutööstus on juba täna maailma absoluutses tipus! Meil on parimad lahendused ja sageli on just Eesti ettevõtted need, kes tööstusse uusi tehnoloogiaid toovad. Oluline on ka asjaolu, et metsa- ja puidutööstus on jäätmevaba. Iga puupind kasutatakse millekski ära.

Tänase vaidluse asemel, kas suunduda tagasi 19. sajandisse ja asju hobusega teha, võiksime liikuda hoopis ühiskondliku kokkuleppe poole, kuidas oma puitu targemalt väärindada ning seeläbi nii keskkonnale kui ühiskonnale rohkem kasu tuua.

Ivar Dembovski, Rait AS

Arvestades keskkonnateemade olulisust ja puidu võimalusi nende valguses, julgen väita, et eelolev sajand kujuneb taas puidu võidukäiguks. Tänase vaidluse asemel, kas suunduda tagasi 19. sajandisse ja asju hobusega teha, võiksime liikuda hoopis ühiskondliku kokkuleppe poole, kuidas oma puitu targemalt väärindada ning seeläbi nii keskkonnale kui ühiskonnale rohkem kasu tuua.

Miks Eestis on valla pääsenud justkui üldine vastuseis igasugusele tööstusele? Kes ja kuidas siis peaks rääkima sektori edulugu, kui n-ö targem on mitte rääkida, sest alati leidub kuskil keegi, kes midagi negatiivset välja kaevab?

Seni kuni vajame maju elamiseks, riideid kandmiseks ja toitu söömiseks, ei kao tööstused maailmast kuskile. Läänemaailm on hetkel suure osa oma keskkonnajalajäljest viinud Aasiasse ja Aafrikasse, kus tooted suuremate inim- ja keskkonnakadudega valmis tehakse ning seejärel transpordi suure ökoloogilise jalajäljega meieni tuuakse. Läänemaailma inimene imetleb naftapõhiselt valmistatud ja Bangladeshis toodetud pusa seljas ning nutitelefon käes oma majatagust metsatukka ning tunneb, et on tohutult öko.

Kui keeruline on nüüdsel ajal ühte tööstust n-ö nullist püsti panna?

Võttes arvesse, kui tehnoloogiliselt arenenud on tänapäeva tööstused, siis üsna keerukas.

Kuidas ühiskonnale seletada, et tööstus, sh puidutööstus, on riigi ja elanike heaolu seisukohast oluline?

Inimesed armastavad puidust tooteid. Paljud keskkonnakaitsjad elavad ise puidust majades ja eelistavad puidust esemeid fossiilsetest materjalidest toodetule. Paraku kaob see suur pilt, et maja valmistamiseks tuleb ka puu maha võtta, vahel lihtsalt ära. Enamgi veel - täitsa ära kaob pildis see, et puu kasvab uuesti. Puit on taastuv vara. Puud kasvavad tagasi!

Puit saab järjest enam kasutust nii meil, kui globaalses mõõtmes. Oskate tuua siin välja mõnd eriti ägedat lahendust, mida meil Eestis veel tehtud pole, aga mis meie oludesse hästi sobiks?

Riik võiks ehitada rohkem puidust hooneid. Meie superministeeriumi oleks saanud ehitada puidust ja väga väikese keskkonnajalajäljega. Puit kasvab ise päikese jõul, sidudes fotosünteesis süsinikku. Lisaks hoone rajamise keskkonnamõju vähendamisele - üheks olulisemaks sektoriks, kus puit saab kliimamuutustele leevendust pakkuda on ehitussektor - oleks puidust ehitamine andnud tulu kohalikule metsaomanikule, metsamehele, saekaatrile, puitmaja ehitajale, insenerile ja riigile. Oleksime saanud ehk ühe ägeda maja, mida inimesed ka kaugemalt vaatamas ja imetlemas käiks. Ühtlasi oleks Eesti metsatööstus saanud seda kasutada referentsina välismaal, et veelgi rohkem lisandväärtust luua. Õnneks on võimalus seda kõike teha Keskkonnamajaga ja panna seeläbi alus arhitektuuriturismi arengule.

Kui me räägime puidutööstusest, siis esmalt mõtleme saetööstust või puitmajatootmist, veidi enam räägitakse puidukasutusest ka energiasektoris. Kuhu veel puit sobiks toorainena?

Puidu väärindamise võib jagada nelja kategooriasse. Esiteks energeetiline nagu küte. Teiseks mehaaniline nagu puidust majad ja mööbel. Kolmandaks keemiline, kus toodetakse paberit ja pappi, aga ka puidusuhkruid, kangaid, biokütuseid ja samuti toorainet kosmeetika- ning ravimitööstusesse. Neljas aste on molekulaarne väärindamine, kus tselluloosist võetakse välja süsinik. Sellest saab toota juba mida iganes - alustades lennukitest ja päikesepaneelidest, lõpetades arvutitega. Seega on puidu potentsiaal tänases maailmas ääretult lai.

Inimesed armastavad puidust tooteid. Paljud keskkonnakaitsjad elavad ise puidust majades ja eelistavad puidust esemeid fossiilsetest materjalidest toodetule. Paraku kaob see suur pilt, et maja valmistamiseks tuleb ka puu maha võtta, vahel lihtsalt ära.

Ivar Dembovski, Rait AS

Kuulute EMPLi juhatusse. Milline peaks olema, ja on, liidu roll sektori esindamisel seadusloomes ja ettevõtjatele majanduslike tingimuste loomisel? Ehk mis on tehtud ja mis teoksil?

Meie jaoks on hetkel kõige olulisem metsanduse arengukava arutelu. Kui see peaks minema viltu, võib tööstused Eestist ära kolida. Vot siis ma tõesti ei tea, mis Eesti riigist või meie maaelust saab.

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Kerto Kangur
Kerto Kangurreklaamimüügi projektijuhtTel: 569 18 931