Aimar Ventsel • 18 oktoober 2019

Aimar Ventsel: naiivne ökoaktivism kui habemega nali

Rootsi noorukese kliimaaktivisti Greta Thunbergi tegevuse peale pole mõtet üle reageerida, sest selles pole tegelikult midagi uut, kirjutab etnoloog Aimar Ventsel.

Aimar Ventsel.  Foto: erakogu

Mäletan, et kaugel nõukogude ajal sattusin ma Soome televisioonist nägema inglise filmi, kus üks noor tüdruk avastas looduskaitse. Ta käis ringi, jagas lendlehti, korraldas üheinimesepikette ning lõpuks tutvus vanema naisega, kes oli palju pühendunum ökoaktivist. Koos viisid nad ellu juba palju konkreetsemaid aktsioone, näiteks tungisid kanafarmi ja avasid seal lindude puure, et kanu vabadusse lasta. Muidugi tekkis õudne möll, kohale tuli politsei ja asi jõudis kooli, vanemad kutsuti direktori juurde ning neile loeti epistlit. Ma ei mäleta sellest filmist suurt midagi, kõige vähem nime, ent nägin ma seda millalgi hilistel 1970ndatel või varastel 1980ndatel, kui meil oli kodus veel mustvalge televiisor.

Keskkonnateadlikkus emapiimaga

Alates 1994. aastast kuni naasmiseni Eestisse 2003. aastal elasin ma Berliinis. Sel ajavahemikul oli Saksamaal üks keskne teema õhtustes teleuudistes tuumajäätmete vastased protestid. Suur mass rohelisi tuli kokku, et takistada ronge vedamast jäätmeid tuumaelektrijaamadest kuhu iganes neid ladustati. Valdavalt salkus juustega presentjopedes 20aastased mõlemast soost inimesed lamasid ridamisi raudteerööbastel ning mõni radikaalsem aheldas ennast rööbaste külge suisa ketiga.

Saksamaa on üldse olnud läbi aja väga keskkonnateadlik. Prügisorteerimine oli ja on seal seadusega kohustuslik ja reguleeritud. Avastasin, et poodides olid suured konteinerid, kuhu inimesed said jätta pakendikarpe, isegi kesklinnas asetsesid eramajade aedade nurkades kompostikonteinerid. Ülikoolide kampustes olid ühiselamute ees populaarsed salati- ja maitserohelisepeenrad, kus keskkonnateadlikud tudengid kasvatasid pestitsiidivaba supirohelist. Ülikooli peal oli väga populaarne ringi kõndida oma kruusiga, et vältida kohvikus ühekordsete plasttopsikute kasutamist.

Sakslased on väga head kombineerima hedonistlikku elustiili keskkonnateadlikkusega – vaid vähesed said endale lubada kalleid ökokangast riideid. Nii muutus nende kandmine teatud poosiks. Kui ma 1990ndail käisin aeg-ajalt Rootsis, siis avastasin, et seal on keskkonnateadlikkus viidud veelgi kõrgemale tasemele.

Ei midagi uut siin päikese all

Keskkonnateadlikkuse juurde on alati kuulunud Lääne-Euroopas ka keskkonnaaktivism. Militaarsem seltskond tungis karusloomafarmidesse ja vabastas loomi „vangipõlvest” või isegi valas tänaval hapet möödakäijate karusnahksetele kasukatele. Vähem militaarsed lõid parteisid ja ühinguid ning üritasid kaasata üldsust. Olen ise ka andnud allkirju loomkatsete keelustamise või looduskaitsealade sulgemise vastu. Mõned korrad annetasin ka raha mingisugusele linde kaitsvale organisatsioonile.

Muudes Euroopa maades marssisid ökoaktivistid tänavatel, et päästa vaalu või keelustada ninasarvikute jaht.

Eesti meedias kummalist vastureaktsiooni tekitanud Rootsi kliimaaktivisti Greta Thunbergi tegevus järgib tegelikult Lääne-Euroopa poole sajandi pikkuse keskkonnaaktivismi traditsiooni. See on rohujuuretasandil usk tegevusse, mille üks osa on saada maksimaalne meediakajastus. Greenpeace näiteks sooritab oma aktsioone ainult telekaamerate ees.

Greta ei leiutanud tegelikult mitte midagi uut, taolise aktivismiga ollakse „seal” harjunud. Meil mitte ja siit ka ülereageerimine.

Kõigest hoolimata pole puukallistajad suutnud muuta maailmakorda ja seda ei suuda ka Greta. Nüüd on lihtsalt ka meie noored mingitpidi rohelise mõtlemisega, sest nad pole raudse eesriide taga üles kasvanud. Jah, selles värgis on palju naiivsust, ent nii oli see juba mitukümmend aastat tagasi. Ülereageerimisel pole mõtet.

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150