Anu Aug • 23 jaanuar 2020

Anu Aug: RMK ei kaasa, vaid räägib taburetist

Kui eos välistatakse diskussioon lausega „Me ei aruta, kuidas, miks ja millal“, siis tegemist ei ole kaasamisega, vaid oma kava peale surumisega. Kaasamine peaks algama enne metsamajandamiskavade koostamist, mitte siis, kui harvesterid juba metsas tööd teevad, kirjutab MTÜ Ohtu Loodusselts juhatuse liige Anu Aug.

Anu Aug.  Foto: Erakogu

Kaasamiskoosoleku nõude sätestab FSC-sertifikaat. Eesti seadused selleks kahjuks ei kohusta. Ridamisi on teadlasi, spetsialiste ja ennekõike ärimeeste poolel istuvaid poliitikuid, kes väidavad, et meil on justkui kõik kõige paremas korras, metsa rohkem kui 1940. aastal, järgitakse seadusi ja Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) teeb kogukondadega koostööd.

Samas positsioneerun mina ja veel väga paljud inimesed EKRE ministri Rene Koka arvates hüsteeria õhutajaks, kes lärmavad, mingeid lahendusi välja ei paku ja mõistuse juttu kuulda ei võta (Vikerraadio 16.01). Nii nagu kogu RMK tegevust ei saa nimetada läbinisti loodusvaenulikuks, ei tohiks minister sildistada hüsteerikuteks inimesi, sh ka teadlasi (Toomas Frey, Asko Lõhmus jpt) ja loodusmehi, kes oma kodukoha ja kogu Eesti metsade säilimise pärast muretsevad, valdavat lageraiepoliitikat jätkusuutmatuks ja keskkonnavaenulikuks peavad.

Ainult teavitamine

Olen RMK kaasamiskoosolekutel kohal viibinud, ühel neist kogukonna esindajana. Kaasamise eesmärk on osapooli rahuldava kompromissi leidmine ja edasise tegevuskava kokku leppimine. Paraku on koosolekutel kogetud reaalsus hoopis teine. Kaasamise põhimõtteid ei rakendata, sisuliselt toimub selle nime all lihtsalt kogukonna teavitamine piirkonnas eelseisvatest lageraietest, et inimestel oleks emotsionaalselt aega mõttega harjuda.

Muide, "lageraie" on saanud nii ebapopulaarseks sõnaks, et nüüd nimetatakse lageraiete tegemist uuendusraieks – sisu on sama, lihtsalt kõrvale pehmem kuulata. Peale surutakse majandamiskavad, mida ei ole enne kogukonnale tutvustatud ja mis on suure tõenäosusega koostatud kuskil kontoris laua taga Exceli tabelite põhjal.

Kuidas teisiti tõlgendada asjaolu, et näiteks Lääne-Harju vallas Ohtu külas asuv põline Pihu mets oli RMK spetsialistide arvates raieküps 60aastane kuusik, tegelikkuses aga pärast 1967. aasta tormi ise taastunud segamets? Ja et RMK sai täpselt keset küla asuva metsatuka tähtsusest külale KAH-alana (KAH ehk kõrgendatud avalik huvi) teada alles raadamise käigus, sest kui metsakorraldaja majandamiskava planeeris, siis sellel päeval ei näinud ta metsas või küla vahel ühtegi inimest!

Või kuidas suhtuda töösse, mida teeb metsakorraldaja, kes paneb metsas asuva kinnistuni viiva ainsa tee raadamistöödeks nädalaks kinni, kuna ta ei tea, et seal on kinnistu? Kuidas võtta tõena peametsaülema väidet, et Kose aleviku piiril ei saa metsades kasutada näiteks valikraiet, kuigi teadlased on selle võimalikkust kinnitanud? Kuidas suhtuda ka hea tahte lepingusse, mille RMK Kolga küla elanikega sõlmis, aga siis mõne aja pärast seda rikkus?

Alternatiive ei tunnista

Kaasamise edukus ja tulemus kohaliku kogukonna jaoks sõltub olulisel määral RMK esindajast, kes koosolekut juhatab. Kui Pihu metsa juhtumis võttis RMK metsaülem Jürgen Kusmin kogukonna ettepanekuid lõpuks tõsiselt, sest seda need olid – metsa sõltumatute ekspertide poolt inventeerimine, nende läbiviimise ja alternatiivse majandamiskava koostamise ajaks moratooriumi kehtestamine raietegevusele –, siis Kosel tänavu 11. jaanuaril kaasamiskoosolekut läbi viinud RMK peametsaülem Andres Sepp ütles otse välja, et RMK mingeid kompromisse tegema ei hakka ja kogukonna ettepanekutega ei arvesta.

Sest neil endal on pädevad spetsialistid olemas ning kogukonna tehtavaid-tellitavaid inventuure või alternatiivset metsa majandamiskava RMK ei tunnusta.

Rääkimata siis lageraietele moratooriumi kehtestamisest, et Kose kogukond saaks pädevate teadlaste abiga teha ära selle töö, mida RMK spetsialistid pole suutnud või tahtnud teha: vääriselupaikade kaardistamine, liikide inventeerimine jms. Üks RMK esitatav päheõpitud argument on puidust taburetist, millel me kõik istuda tahame.

Kas selle tabureti saamiseks peab näiteks Kurgjal massiivset lageraiet tegema, nagu väidab RMK juht Aigar Kallas, või kas Kosele planeeritud lageraie on ainuvõimalik ja lausa seadusest tulenev kohustuslik raieviis, nagu väidab Andres Sepp? Mina sellist kohustust seadustest välja ei loe.

Ministri "selgitustöö"

Keskkonnaminister Kokk väitis Vikerraadio usutluses, et teeb viimastel kuudel iga päev poes käies kümnetele inimesele selgitustööd, et metsanduses on kõik korras. Ainuüksi see on indikaator, et ei ole kõik korras, muidu ei peaks minister isiklikult oma haldusala ametkonna tegevusest kümnetele murelikele päevast päeva poe ees või taga selgitustööd tegema.

RMK kaasamised on hetkel puhtalt infotunnid, mille ainus eesmärk RMK jaoks on sertifikaadi täitmiseks linnuke kirja saada ja võimalikult kiiresti raietegevusega pihta hakata. Kogukonna jaoks ei ole kaasamine see, kui inimesed kabuhirmus vahet pidamata mitu kuud peavad petitsioone ja pöördumisi korraldama. Kui mõelda, et KAH-alasid on Eestis 845, kas siis kõik kohapealsed kogukonnad peaksid hakkama petitsioone, avalikke pöördumisi ja inimkette korraldama, et neid kuulda võetaks?

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79