Henrik Välja • 30 jaanuar 2020

Henrik Välja: viha ja loosunglikkus teevad kliimadebati kurvaks

Inimtegevuse keskkonnavaenulikkuse määrimine vaid metsandussektori kraesse pole õiglane ja põhjendatud, kirjutab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja.

Henrik Välja.  Foto: Andras Kralla

Eestis on alati metsa olnud, vahel rohkem ja vahel vähem. 1940. aasta Akadeemilise Metsaseltsi trükises on toodud, et metsade pindala (metsaga ja metsata metsamaa) oli toona 1,4 miljonit hektarit. Praegu on see 2,3 miljonit hektarit.

Tulevikust rääkides on oluline mõista, kuidas me oleme jõudnud siia, kus me oleme. Meie ühiskonna turbulentne ajalugu kajastub selgelt tänases metsa olemis. Sellest ajast, kui Eestis toimusid ühiskonda raputavad sündmused, on möödumas täpselt üks metsapõlvkond.

Pärast Vabadussõda raadatud metsamaad, mis Teises maailmasõjas tühjaks jäid, on uuesti metsaks saanud, lisaks väiketalude karjamaad, niidud ja väikesed põllulapid. Nendes metsades on puud jõudmas vanusesse, kus peaksime neid uuendama. Metsi uuendades lähtuvad metsamehed põhimõttest, võta metsast nii, et sinna saaks vähemalt samasugune mets asemele kasvada.

Mets on püsiv, aga puu paraku mitte, nii nagu iga elusolend, saab ka puu ükskord vanaks ja metsa alla jäetuna hakkab ta taas eraldama õhku endasse kogunenud süsinikku. Samas kui puitmaja või puittoolina lukustuks see süsinik pikemaks ajaks ja aitaks ehk asendada nii mõnegi plasttooli või betoonehitise. Notre-Dame’i puittalad hoidsid endas süsinikku tallel aastasadu.

Loomulikult on olulisel kohal ka elurikkuse küsimus. Metsandusel on kindlasti loodusele mõju. Selle tõttu ongi meil Eestis väga ulatuslikud kaitsealad ja ühed karmimad piirangud metsamajandusele. Kuid mõju keskkonnale ei ole pelgalt metsandusel, vaid meie tarbimisel laiemalt.

Linnas elades ei näe me oma igapäevast keskkonnamõju. Seda, kui palju süsinikku paiskub õhku sellest, et meie tuba on soe ja valge. Milline mõju on puuvillapõldudel Indias või naftaväljadel Lähis-Idas. Milliseid mürgijärvi põhjustab meie taskutes olevate nutitelefonide tootmine. Äripäev ilmub ka puidust valmistatud paberil ning selle trükkimiseks kasutatud toodetel on keskkonnamõju. Selle kontoritesse kanne või ka arvutis lugemine nõuab ressursse. Ma pole kindel, et kõige selle määrimine vaid metsandussektori kraesse on õiglane ja põhjendatud.

Metsandus tagab elu maal

Metsa- ja puidutööstus on väljaspool Tallinna üks olulisemaid majandusharusid. Maailma tipptasemel tehnoloogiatega, kõrge lisandväärtusega, kõrge palgatasemega, igat puupindu mingiks tooteks rakendav. Jah, metsi majandades jääb üle oksi, saepuru ja kahjustatud puid, millest maju ei ehita, kuid need kasutatakse Eestis ära küttematerjalina, sest piisavat keemilist puidutööstust, kuhu mujal jääke saadetakse, meil ju tegelikult pole.

Loe lisaks

Metsandus on Eestis üks väheseid tööstusharusid, kus oleme suutnud end odavast allhankemaast tippude sekka töötada. Eesti ekspordi ja impordi üks väheseid tasakaalustajaid. Lisaks metsade raiumisele ka metsi hooldav ja istutav.

See kõik muudab kurvaks. Tänase kliimakriisi lahendamine nõuab inimkonnalt koostööd ja teadust, kuid pigem õilmitseb pime viha. Kekkose raja ümber on rajameistrid ja metsaettevõtted toimetanud aastaid koostöös, üksteisega arvestades ja ühiselt lahendusi leides. Seda üksteisega tülli minemata. Siis aga kistakse ühiskonnas üles tüli sealt, kus seda tegelikkuses olnud ei ole.

Ma pole kindel, et viha ja loosungite hüüdmine meid kliimakriisist välja aitab. Äkki võiks keskkonnakirvest anda hoopis viha õhutavale retoorikale, mis ei püüagi selgitada, kust ja millest tuleb inimkonna tegelik keskkonnamõju ning milliseid lahendusi lisaks kõigele „ei“ ütlemisele meil inimeste ja rahvana veel laual on.

Loe pikemalt Äripäevast.

Jaga lugu:
Seotud lood
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Tilkson
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150