Aimar Ventsel: kuidas lõpetada sõda. Metsasõda

Aimar Ventsel.  Foto: Erakogu

Eestis käib juba aastaid sõda. Metsasõda. Etnoloog Aimar Ventsel analüüsis Äripäeva essees hetkeseisu ja püüab sõnastada erinevate huvirühmade vastuolud. Kas seda vastasseisu õnnestub lõpetada?

Eestis ei ole elu täiesti välja surnud. Ma pagesin koroonaviiruse eest maale, sisuliselt metsade ja rabade keskele. Siin on elu veel “vanamoodi” ja muutusteta. Hommikul teen pliidi alla tule, kuulan linnulaulu ja pärast kohvi hakkan vaikselt toimetama. Kusagil kaugel tee peal kuulen paar korda päevas mööduva auto häält. Nii on see alati olnud.

Ja üks asi, mida ma tihti kuulen on ka mootorsaagide vingumist metsas. Paar korda olen nüüd ka tosinkonna kilomeetri kaugusele külapoodi sõitnud ja siis olen teeveeres näinud ka palgiveoautot. Kui väga aus olla, siis mul on seda kõike meeldiv vaadata. Just sellepärast, et see tähendab miskit normaalsust – metsa on meie kandis alati tehtud, ma näen inimesi, kes tegelevad mõtestatud tegevusega, elu läheb ka eriolukorrast hoolimata edasi.

Edasi läheb ka metsakaitsjate elu, 21.03.2020 seisid virtuaalselt Tallinna Vabaduse väljakul e-meeleavaldusel “Päästame Eesti metsad!” senise metsapoliitika suuna muutmiseks teadlased, looduskaitsjad, metsamehed, poliitikud, tuntud kultuuriinimesed, ettevõtjad ja muidu aktiivsed kodanikud. Üritus oli pühendatud rahvusvahelisele metsade päevale.

Rindejooned

Eestis kestab metsasõda ja kestab väga edukalt ning juba mitu head aastat. Välja on kujunenud ka rindejooned. Ühel pool on väga kirju ning laialivalguv seltskond, kes nimetab ennast metsakaitsjateks ja teisel pool on Riigimetsa Majandamise Keskus.

RMK-d süüdistatakse üle selle rindejoont kõigis mõeldavates pattudes ja kuritegudes, RMK omalt poolt kaitseb ennast sama hästi kui oskab. Metsakaitsjate positsioone on sealjuures väga kerge jälgida –nagu ikka rohujuuretasandil liikumistega, on nende mobiliseeriv ja koordineeriv ressurss Facebook, kus kõiki dialooge ja teinekord ka lahmimisi saab kerge vaevaga jälgida.

Selles lihtsas ilmapildis on puudu aga üks näitaja – erametsaomankud. Vastavalt ametlikul statistikale jagunevad Eesti metsamaad riigi ja eraomanike vahel enam-vähem pooleks ja ehkki eraomandustes olevates metsades võetakse puid maha tehakse vähem raiet kui riigimetsades, siis ei saa väita et erametsad seisaksid puutumatult. 26. jaanuaril oli "Aktuaalses kaameras" lühike reportaaž Eesti metsade olukorrast.

Seal esines ka Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv ja ütles kõige muu seas: “See et sealt [metsast] mingil hetkel puud ära viiakse ei tähenda seda et mets ära kaoks.” Etteaimatavalt tõi see ütelus enda kaasa paraja tormi sotsiaalmeedias ja süüdistuse rohepesus. Huvitav oli aga see, et see avaldus aeti jälle erinevatel Facebooki lehekülgedel RMK kaela. Let me guess? Erametsaliit ei mahu lihtsasse polariseeritud maailmapilti “riik/võim vs. rahvas”.

Erametsaliit on tegelikult “tavalisi inimesi” koondav katusorganisatsioon. Liidu alla on koondunud piirkondlikud erametsaomanikke koondavad ühendused ja üks peamine ülesanne on sel organisatsioonil aidata inimestel majandada oma metsi, sealhulgas leida võimalikest parimaid ostjaid veel kasvavale metsale.

Erametsaliidu regionaalsed organisatsioonid aitavad ka oma liikmetel hinnata metsa olukorda, leida vajalikul hulgal istikuid ja nõustavad ka inimesi metsamüügitehingute tegemisel. Seega on tegemist utilitaarse lähenemisega loodusressurssidele, mis omakorda ei ühti kuvandiga et eestlane on loodusinimene, kes ei lähene loodusele lähtuvalt merkantiilsetest huvidest.

Seega ongi metsakaitsmise lobby jõudnud huvitavasse punkti – ignoreeritakse seda et poole Eesti metsa omanikud soovivad oma metsaga raha teenida. Ma olen seda küsimust esitanud mitmetes diskussioonilõimedes erinevatele inimestele, kes demoniseerivad RMK-d kui kõige kurja juurt, kuid pean ütlema et üldine tendents on vastusest mööda libisemine. Kõige konkreetsem reaktsioon tuli ühelt häälekalt metsakaitsjalt, kes väitis et “riik peaks hoolitsema selle eest, et erametsaomanikud ei oleks sunnitud oma metsa müüma.”

Lugege klassikut!

Siin tasub soovitada lugeda ühte Eesti etnograafia klassikut – väljapaistva teadlase Ain Viirese monograafiat “Puud ja inimesed”, mis anti välja kaugel nõukogude ajal aga mille kordustrükk ilmus 2000-l aastal Ilmamaa poolt. Olles analüüsinud terve müriaadi arhiiviallikaid jõudis Ants Viires järeldusele, et eestlastel on alati eksisteerinud puude suhtes utilitaarne suhtumine – puu on väärtuslik niikaua kuni temast annab midagi teha, teda annab kasutada ja muudel juhtudel oli mets pigem segav faktor, millesse suhtumises võrdleb Viires suhtumist umbrohtu – saaks ta ainult eest ära.

Vaadates maal ringi oma naabrite seas, siis pean nentima, et suhtumine pole muutunud. Pigem on tendents vastupidine – erametsaomanik vaatleb metsa siiski kui eraomandit, millega opereerimisele on temal ainuõigus. Kellegile ei meeldi, kui kõrvalt tulevad inimesed, kes üritavad ette kirjutada, mida inimene oma omandiga peale võib hakata ja nii läheneb sellele ka maal elav inimene, kelle kodu taga kasvab mitukümmend hektarit metsa, mis võib mingil hetkel “hapuks minna”.

Seega pole ka imeks panna hiljutist ERR-i uudist, kus edastati et “Erametsaliit, metsa ja puidutööstuse liit ning jahimeeste selts tegid ettepaneku arvata "Kultuuri Tegu 2019" nominentide seast välja MTÜ Eesti Metsa Abiks, tuues põhjuseks laimavad ja vägivallaga ähvardavad postitused MTÜ Facebooki lehel.”

Lõpetuseks võib ütelda, et see kell pidi ühel hetkel lööma. Kui reaalsuse ja ideaalpildi vahele tekivad käärid, siis kipub reaalsus ennast varem või hiljem maksma panema.

Äripäeva arvamuskülgedel ilmuvad regulaarselt pikemas mahus põhjalikumad käsitlused ühiskonnas hetkel olulistel või üldist mõtteainest pakkuvatel teemadel. Ootame kaastöid arvamus@aripaev.ee.

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Tilkson
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150