Herki Hälvin: põlismetsade omanikud CO2 kvoodiga kauplema!

Insener Herki Hälvin pakub arvamuskonkursil Edukas Eesti välja idee, mis tema hinnangul lepitaks keskkonnaaktivistid metsaomanikega ja lõpetaks metsasõja.

Herki Hälvin.  Foto: Erakogu

Euroopa Liit annab igale liikmesriigile teatud hulga kvooti vastavalt sellele, kui palju varem heitmeid vähendatud on. Kvoodi müüvad riigid ühiselt automaatse süsteemiga maha. Hind kujuneb turul ja maha äritud heitkoguste eest saadud raha jääb riigile. Eestis läheb pool kvoodimüügi tulust riigieelarvesse, ülejäänu kliima- ja keskkonnaprojektidesse. (vt ÄP, 19.07.2017).

ELi liikmesriikidel on võimalik heitkogustega kauplemisest saadavat tulu kasutada ka põlismetsade hävitamise ärahoidmiseks. Seega võiks Eesti riik osa kvoodist anda metsaomanikele. Nii tekiks inimestel lisastiimul metsade hoidmiseks ja põlismetsade mitte kohe rahaks tegemiseks. Samuti saaks Eesti olla Euroopa Liidus keskkonnapoliitika alal eeskujuks ja saavutada CO2 neutraalsuse kiiremini läbi asja mis töötab - vana hea metsanduse. Metsa omamine oleks hea investeering, mis toodaks tulu ja seeläbi väheneks ka keskkonna jalajälg.

Täiskasvanud kaasikus jääb CO2 sidumine vahemikku 10 - 15 t CO2 ha/aastas. Kirjutamise hetkel on CO2 kvoodi hind ca. 25 EUR/t, Seega kasemetsa omanik saaks CO2 kvoodi müügist ca 300 EUR/ha kohta aastas. Arvestades, et põllumaa rendist saadav tulu on ca 100-150 EUR/ha kohta, ei olekski see nii palju.

Praegu saab metsaomanik tulu alles raiudes, kuigi just metsad on need, mis seovad Euroopas peaaegu 10 % kogu kasvuhoonegaaside inimtekkelisest emissioonist. Seega on metsaomanikud sellest ärist ebaõiglaselt välja jäetud.

Tulu tuleb raiumata

Kirjanduses leiduvate mõõtmisandmete põhjal on aastane metsaökosüsteemi CO2-vahetus atmosfääriga positiivne (sidumine on ülekaalus) umbes saja aastani. Võib eeldada, et pärast lageraiet on metsa süsinikubilanss teatud ajavahemiku jooksul (paar aastakümmet) negatiivne, lagunemisel eraldub rohkem, kui seotakse.

Mida suurem on puude biomass, seda enam energiat ja ka fotosünteesil seotud süsinikku kulub neil eluspüsimiseks, s.o. hingamiseks (Hardi Tullus, 2011). Keskkonnaaktivistid ja metsaomanikud on vaenujalal, kuid antud idee aitaks neid lepitada, sest metsaomanikul oleks võimalik raiumata tulu saada. See meede oleks mõeldud raieküpsetele metsadele. Praegu on metsaomanikul ainult kulud, nt maamaks, samuti metsahooldustööd. Kasu saab ta vaid korra 60 kuni 80 aasta jooksul, mil mets saab raieküpseks.

Edukas Eesti on Äripäeva, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Rimi ja Ellex Raidla Advokaadibüroo arvamuslugude konkurss. NB! Konkurss on lõppenud. Võitjad kuulutame välja aprilli lõpus. Jälgi ilmunud ja veel ilmuvaid lugusid siin: https://www.aripaev.ee/edukas-eesti

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Tilkson
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150