Siim Kuresoo • 30 september 2020

Siim Kuresoo: meeleheitlik põletusplaan

Eesti Energia elektrijaam Narva lähistel.  Foto: Andras Kralla

Põlevkivi ja puidu segamini põletamine on keskkonnavaenulik plaan, mida rahastatakse maksumaksja taskust, kirjutab plaanitava elektrituruseaduse muudatuse taustal Eestimaa Looduse Fondi metsaprogrammi juht Siim Kuresoo.

Mais arutati riigikogu suures saalis esimest korda elektrituruseaduse muutmist, mis võimaldaks Eesti Energia kateldes põletada põlevkiviga koos ka puitu. Põletamist rahastataks pahaaimatute tarbijate taskust. Ehkki energeetikas kasutatav puit pärineb enamasti odavaimast sortimendist, on selle maht märkimisväärne – Eestis raiutavast puidukogusest põletatakse moel või teisel üle poole. Puidu põletamises ja pelletitootmises keerlevad sajad miljonid eurod. Sellest rahalisest raiestiimulist ei saa mööda vaadata. Seaduse muudatus lisaks stiimulit veelgi.

Heauskne taastuvenergiatasu maksja peab seaduse jõustudes arvestama, et tema hommikul tööle pandud veekeedukannu sõbralik susin ei tõota üksnes värskendavat sooja jooki. See tähendab ka rida elektriarvel, mis läbides ahela elektrimüüja-riik-elektritootja-puidutarnija-metsaomanik, viib raha ka mudelisse, mille tegevusstrateegia on agressiivne metsamaa ja raieõiguse ülesostmine ning aktiivne ja tihtilugu lohakas raie. Pihta saavad nii metsade elurikkus, vääriselupaigad, seotud süsinikutagavara kui ka armsad maastikud ja tuttavad paigad.

Üha enam teadlasi kinnitab, et tegemist ei ole keskkonna- ja kliimasõbraliku lahendusega. Paraku on jäänud riigikogu aruteludes varju, mida otsus sisuliselt tähendab. Eelnõu peaks teisele lugemisele tulema õige pea – tarvis on vaid veel riigiabi luba. Loodame, et kui ka selline küsitav luba tuleb, siis sel korral räägitakse selgelt plaani sisust ning riigikogu langetab teaduspõhise ja Eesti metsadega arvestava otsuse.

Põletamise mõrumagus ahvatlus

Mõttel põletada Eesti Energia elektrijaamades suures koguses puitu on pikk ajalugu. Kümnendate alguses tehti seda tarbijate taskust tuleva taastuvenergeetika tasu toel mõnda aega. Ent tegevuse vildakus oli nõnda ilmne, et selle eluiga jäi õnneks mitmelt poolt kõlama jäänud vastuseisu tõttu võrdlemisi lühikeseks. Kümnendi keskpaigast tutvustati kvoodikaubandusega rahastatud suuremahulist puidupõletamise plaani ja kuni viimase ajani tegeles riik aktiivselt võimalusega leida selleks rahastavaid välispartnereid.

Nimelt saavad eesmärgiks võetud taastuvenergeetika osakaaluga jännis olevad riigid oma puudujääki katta teiste riikide ülejääki ostes. Ent näib, et ka teistele riikidele polnud mõte oma kliimaeesmärkide saavutamiseks Narvas puid põletada kuigi atraktiivne, sest arvestusperiood on lõppemas ja huvilisi pole. Kui süsinikuheitmete tasud tõrjusid mullu põlevkivielektri jõuliselt turult, hakkas taas elujõudu koguma mõneti meeleheitlik plaan rahastada põlevkivi ja puude segamini põletamist Eesti tarbijate taskust.

Arusaadavalt aitaks puidu põlevkiviga segamine ja põletamine Eesti Energiat, kelle jõude seisvad hiigelrajatised tekitavad peavalu nii käibe kui ka vara väärtuse vaates. Riigiettevõtte käekäik iseenesest poleks ju enamikule pinnuks silmas, kui selle elujõu hoidmise ja kasvatamisega ei kaasneks lubamatud keskkonnamõjud.

Süsinikumahukas põlevkivienergeetika on kliimavaenulik ja põhjustab kaevanduste tõttu suurel maa-alal ökoloogilist vaesumist. Puiduenergeetika paneb täiendava surve metsadele, mida enamik eestimaalasi peab Eurobaromeetri uuringu andmetel ennekõike metsaliikide elukeskkonnaks ning mille ülekasutus puidutootmiseks teeb kahju nii elurikkusele, kliimale kui ka inimeste vahetule elukeskkonnale.

Kõik avalikust kaukast rahastatud või avalikult mahitatud investeeringud, mis on suunatud puidupõletamise edendamiseks ja fossiilkütuste kasutamise pikendamiseks, oleks võinud samal ajal minna hoopis puhtama taastuvenergeetika arendusse – tuule- ja päikeseenergiasse ning salvestuslahendustesse.

Eelnõu seletuskirja lugedes ja jagatud selgitusi ja toetusavaldusi kuulates jääb mulje, et kasutatav puit pärineb kuskilt müstilisest metsast, mis vaevleb ülemäärase “väheväärtusliku puidu” laadungi all ning tuleb sealt metsast “niikuinii raietega välja”. Selle põletamine oleks justkui heategu metsadele. Tegelikkuses on olnud taastuvenergeetika määratluse alla pressitud puiduenergeetikal juba väga suur mõju nii Eesti kui ka paljudele maailma metsadele, sest see on intensiivistanud oluliselt kogu Põhja-Euroopa metsandust ning kasvatanud koos teiste teguritega Eesti raiemahud ennenägematule tasemele.

Nii on vähenenud metsade looduslikkus ja suurenenud ühetaolisus, tehes hiilivalt loodusest monofunktsionaalse tootmismaa. Suuremahulisest puidupõletamise kliimakasust jutustavale väärale narratiivile on hiljuti osutanud Euroopa teadusakadeemiate ühendus ning Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.

Siim Kuresoo.  Foto: Erakogu

Tehtav otsus väljendab suhtumist loodusesse

Samal ajal, kui riik on valmis andma stiimulit puude raiumiseks ja põletamiseks, püsib riigi teadmatus ja otsustamatus metsanduse küsimustes. Siiani on lahenduseta 101 probleemi, mille valitsus metsanduse arengukava koostamise lähteülesande osana juba kahe aasta eest kinnitas. Kõik metsaga seotud küsimused pandi siis ühiskonnas pausile, viidates 2020. aastaks sündivale uuele arengukavale. Protsessi vedav keskkonnaministeerium on aga välja öelnud, et sellega läheb veel aastaid. Vastust vajavate probleemide hulgas on ka kuuma kartulina küsimus üldistest raiemahtudest.

Tänavu näitas statistiline metsainventuur ajaloo suurimat raiemahtu, Kurgjal rikuti raietega riigimetsas teadlikult ohustatud kanakulli elupaika, Fred Jüssi manitses meid testamentlikus filmis metsa laastamist lõpetama, hävitati mitmed kagueestlastele pühad ristimetsad, Mauna Loal Hawaiil mõõdeti rekordilised 414 osakest süsihappegaasi miljoni õhuosakese kohta, inimesed kogunesid üle Eesti meeleavaldustele metsade kaitseks, vanad metsamehed väljendasid oma sügavat muret raieintensiivsuse teemal ning teadlased konsolideerusid üha enam bioenergeetika laienemist tõrjuva seisukoha ümber.

Kas tõesti saab olema selle loetelu valguses tänavune riigikogu ainuke metsateemaline otsus raiuda ja põletada rohkem metsi, et saaks põlevkivi edasi põletada? ELFi augustis läbi viidud küsitlus riigikogu liikmete hulgas näitas, et vastanud peavad metsa väga oluliseks, tunnetavad hästi bioenergeetika ja metsa seoseid ja teadvustavad ohtusid. Loodame, et moraalne kompass on kõigil vastanutel ja ka teistel riigikogu liikmetel käepärast ka siis, kui otsustamiseks läheb.

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Tilkson
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150