Jaga lugu:

Ühisrahastuse risk realiseerus

Baltic Forest OÜsse on Investor Toomase investeerinud läbi kahe projekti 300€.   Foto: Crowdestate

Sain korralikult naeru kihistada, sest portfellis avaldus selline risk, mille peale poleks kunagi tulla osanud, kirjutab investor Toomas.

Mõni võib nüüd irooniliselt öelda, et kõike ei maksa kulla pähe võtta, kuid mulle ühisrahastuse mitmekesisus tõepoolest meeldib. Mintose kaudu saan rahastada armeenlaste, eestlaste, lätlaste tarbimislaene ning risti vastupidist riski pakub Crowdestate, kus olen raha andnud kalafirmale, Rimi kauplusehoone ehitamiseks Laagrisse ja puiduga tegelevatele firmadele. Seda viimast tuleb väga üldistavalt võtta, sest raha on läinud puiduvahendajatele, puitmaja ehitajale ning puidumaterjali ümbertöötlejale.

Puidusektor tundub praegu problemaatiline olema, sest nende kõigiga on omad mured. Näiteks puiduvahendaja Global Nord Timber andis teada, et maikuu alguses olid Venemaal suured pühad ja seal ei liigutatud paar nädalat lillegi. Ei liikunud kaup ega rahad. Puitmajatootja Q-Haus Baltic OÜ vaevleb likviidsuskriisis ühe kliendi maksmata arvete tõttu ning kui suudetakse uut kapitali kaasata, siis tehakse Crowdestate’i investoritele lubatud väljamakse ning Baltic Forest OÜ on hädas... üraskitega.

Puiduürask - ühisrahastusinvestori järgmine risk!

Poleks kunagi osanud arvata, et Kesk-Euroopa metsi massiliselt laastava üraskiepideemia tulemusel laekub mulle intressimakse mitu nädalat hiljem, kuid nii paistab seekord minevat. Kurb ma ei ole, sest vahepealse perioodi eest makstakse viiviseid ning võib-olla ongi parem, kui ettevõte saab rahavooge planeerida operatiivse kriisilahenduse perspektiivist.

Juhtus siis nii, et üraskid on Kesk-Euroopast kuusemetsadele tugevasti liiga teinud ning probleemile piiri tõmbamiseks hakati kuusemetsi laialdaselt maha võtma. Turule jõudis korraga palju suurem kogus kuusepalki, mis omakorda mõjus müüghinnale laastavalt. Kuna Baltic Forestil on fikseeritud ostukohustusega leping Riigimetsa Majandamise Keskusega kuusepalgi ostuks, siis tuli Eesti kuusematerjalile leida alternatiive, näiteks plaanitakse üraskist puutumata saematerjali müüa Jaapani turule ning lisaks hakatakse männimaterjaliga rohkem tegelema.

Üraskiprobleem tõi tegelikult välja ühe väiksema probleemi suuremast pildist, millise, loe edasi Äripäeva veebist.

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789meelika@metsamajandusuudised.ee
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150Ana.Madismae@aripaev.ee