Jaga lugu:

Ekspert: Metsamaa on finantseerijate silmis ebaõiglaselt alahinnatud

LandCredit müügijuhi Matis Kivila sõnul on Eesti metsandusettevõtted keerulises olukorras, kuna finantseerijate võimekus metsa- ja põllumajandusmaad adekvaatselt hinnata on madal. Seetõttu ei võeta maad laenusaamisel tagatiseks või hinnatakse selle väärtust tublisti alla omahinna.

Metsamaa on finantseerijate silmis ebaõiglaselt alahinnatud  Foto: LandCredit

„Põhjuseks miks AS LandCredit loodi on see, et meie emaettevõte AS Vestman Energia, Eesti üks suurimaid metsa- ja põllumaahaldajaid, nägi, et sektoris tegutsevatel ettevõtetel on järjest raskem leida oma tegevuseks vajalikku finantseeringut. Finantseerijatel on tagasihoidlikud teadmised metsa- ja põllumajandusest ja maatulundusmaad tagatisena ei osata hinnata. Võib öelda, et viimasel ajal on põllumaa isegi natuke paremas positsioonis, kui metsamaa, mida alusetult peetakse halvaks tagatisvaraks,“ selgitas Kivila.

Ebatõesed uskumused

Müügijuhi sõnul on peamiseks probleemiks metsamaa mitteaktsepteerimine laenu tagatisena või sellele kordades madalama väärtuse määramine võrreldes turuhinnaga. „Pseudoriskidena toovad pangad välja võimalikke metsavargusi, haigusi ja torme. LandCrediti emaettevõtte 23-aastane kogemus metsade haldamisel on näidanud, et riskide realiseerumise tõenäosus on kordades madalam, kui arvatakse,“ rääkis ta. Kivila selgitas, et tuginedes pikale tegevusajaloole on mets vägagi likviidne tagatisvara.

Vähese ajakuluga

Metsandusettevõtetel tuleb laenuvajadus sageli ootamatult maaostu või raieõiguse ostu võimaluse ilmnemisel. „Laenutaotluse menetluse kiirus eristab Landcreditit teistest finantsasutustest. Pankades võib laenuotsust vahel oodata nädalaid või isegi kuid. Meilt saab laenuotsuse viie tööpäevaga, vajadusel veelgi kiiremini,“ kinnitas Kivila.

Eesti Metsahalduse OÜ juht Ülari Metsaveer ütles, et LandCrediti teenuseid on ettevõte kasutanud metsamaade ostmiseks. „Nende eeliseks on kiire taotlusprotsess ja pankadest väiksem bürokraatia. Samuti osatakse LandCreditis hinnata metsamaa väärtust, sest selle tagatisel saab mõistliku summa laenu. Samal ajal pankade huvi metsamaa tagatisel laenu anda on madal ja soovitakse liigselt lisatagatisi,” tõi Metsaveer LandCrediti eeliseid välja.

Kogemused loevad

Üheks põhjuseks, miks teised finantseerijad ei soovi metsamaad tagatiseks võtta on sageli puudulikud teadmiseks metsa väärtuse hindamisel. LandCrediti üheks tugevuseks ongi oskus metsamaad adekvaatselt hinnata.

„Meil on oma hindaja, kes on pikaajalise praktilise kogemusega ja metsandusharidusega. Kui mõned krediteerijad küsivad kõrget hindamistasu, siis meie hindamine on kliendile tasuta,“ rõhutas Kivila.

Hindamine tehakse ühe-kahe päeva jooksul peale taotluse esitamist. Seetõttu on oluline, et metsakavad oleks uued ja värsked. Enamikul juhtudest saab hindamise teha distantsilt. Kui kliendil matsamajandamise kava ei ole, siis LandCrediti hindaja võib metsa ka kohapeal üle vaadata. „Meie tegutsemisala on kogu Eesti,“ rääkis Kivila.

„Peamised kriteeriumid, mis metsa hindamise juures rolli mängivad on metsa arenguklass, kas tegu on lageda alaga, lati-, keskealise-, valmiva või küpsmetsaga. Oluline on puistu koosseis, kas tegu on puhtalt ühe puuliigi enamusega või esineb segametsa“ selgitab LandCrediti hindaja Mihkel Rünkaru.

Veel toob hindaja välja puude keskmised kõrgused, diameetrid, vanused, pindala ja kasvavad mahud. Jälgida tuleb ka metsa tihedust ehk täiust. „Varasemad raied üritame enne hindamist selgeks teha. Hindamisel eeldame, et omanik on heaperemehelikult käitunud ja harvendusraiete käigus on püsti jäetud paremad ning elujõulisemad puud. Paraku on kinnistuid kontrollides esinenud ka kurvemaid vaatepilte, kvaliteetsed puud on välja raiutud ning ebakvaliteetne püsti jäetud,“ räägib Rünkaru hindamise murekohtadest.

Küsimusele, kas iga mets sobib hindamiseks, vastab Rünkaru, et nad üritavad leida klientidega koostöös lahendusi, kuid arusaadavatel põhjustel ei ole lahendusi võimalik pakkuda ranget kaitset vajavatele metsamaadele.

Olulised detailid

Peale maa hindamist teeb LandCredit kliendile täpsustatud laenupakkumise. Samas ei saa unustada tõsiasja, et mida väiksem on võimalus metsa majandada, seda väiksem on tema väärtus.

Sageli arvavad metsaomanikud, et metsal on suurem väärtus, kuid hinnates selgub. Eksiarvamuste taga on mitmeid väärarvamusi. Nii näiteks ei pruugi vana mets olla veel kvaliteetne mets. Ka võib kinnistule ligipääs muuta kinnistu väärtust.

„Raskesti ligipääsetavatele objektidele on keeruline lahendusi pakkuda. Samas üritame vääriliselt hinnata metsamaadele tehtuid investeeringuid. Näiteks kraavide renoveerimine, metsakultuuride rajamine, looduslikule uuenemisele kaasaaitamine, sanitaarraied, harvendusraied, need kõik annavad väärtust juurde. Mõningaid tagasilööke toovad piirangutega metsad, millel on looduskaitselised piirangud näiteks hoiualad ja piiranguvööndid. Sihtkaitsevööndite puhul me väärtust ei saa kahjuks määrata, sest need objektid on väljaspool majandatavaid metsasid,“ avas Rünkaru tagamaid.

Soovitusi metsaomanikule

Metsamajandamise kava võiks olla kuni viis aastat vana. Vaatame ka vanemaid kinnistuid, kuid pakutav laenusumma ei pruugi olla kliendile ootuspärane. Metsamajandamise kava peaks metsaregistris olema avalik.

Kui klient on teostanud majandustegevust metsamaal ja teatiseid on realiseeritud või tegemata jäänud, siis võiks seda infot võimalikult varakult jagada. Kui on teada, et on soov tegemata jäänud teatised ära realiseerida näiteks laenuperioodil, siis ka seda võiks varakult märku anda.

Kõige kiiremini kasvav finantseerimisasutus

Landcredit pakub laenu metsa- või põllumaa tagatisel. Klientidele koostatakse paindlikud maksegraafikud, mis arvestavad prognoositavaid rahavooge. Tänasel päeval teenindatakse üksnes äriühinguid ja FIE-sid.

Laenu võttes kirjutavad mõlemad osapooled lepingusse võimalikud stsenaariumid, kuidas metsaga edaspidiselt saab tegutseda. „Näiteks kui klient soovib laenuperioodil raiet teha, siis on see teostatav kui LandCreditile teatud osa laenujäägilt tagastada. Kõik oleneb planeeritava raie mahust, kui ei ole varasemalt kokkulepitud teisiti,“ selgitab Kivila.

Tänu oma tugevustele on LandCredit kõige kiiremini kasvav finantseerimisasutus, mis annab laenu maatulundusmaa tagatisel. „Üks aasta tegutsemist näitab, et jõuame maatulundusmaa tagatisel laenude osas järgi juba väiksematele pankadele“ rääkis Kivila.

Küsi lisa: Müügijuht Matis Kivila, tel. +372 53 433 598, www.landcredit.ee

Küsi pakkumist spetsialistidelt.  Foto: LandCredit

Loe lisaks:

Kes aitaks põllumeest raskel ajal ja annaks hoogu metsamehele?

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Enimloetud
Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789meelika@metsamajandusuudised.ee
Evelin Süld
Evelin SüldtoimetajaTel: 534 46 746evelin@metsamajandusuudised.ee
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150Ana.Madismae@aripaev.ee