Puidutööstuse ekspert: Saksa turule sisenemisel ei tohi unustada nelja põhitõde

Eesti puidutööstuse võimalused Saksamaal on väga head, kui tegutsetakse kindlas nišis ja ei minda vallutama kohe tervet riiki. Konsultatsioonibüroo Steinbeis ekspert Michael Sterber räägib puidutööstuse hetkeolukorrast ja trendidest ning kordab üle neli põhitõde, kuidas endale Saksamaal nime teha.

Saksamaa metsandus- ja puidusektor on Euroopa üks võimsamaid, ehkki metsa osakaal kogu riigi pindalast on vaid 32%. Eestil on see teadagi 52%. Ometi on seal metsandussektor juba aastasadu tugev olnud, mis tähendab, et mets on hästi majandatud.

Konsultatsioonibüroo Steinbeis ekspert Michael Sterber  

Teiste Euroopa riikidega võrdluses on Saksamaal vähe põlismetsi ning palju on kiiresti kasvavaid puid, nagu kuusk ja mänd. Metsamajandusteemadest on tugevalt fookusesse tõusnud jätkusuutlikkus ning pikemate raieperioodide küsimus.

„Metsanduses on meist ees ehk vaid ainult Austria,“ ütleb Michael Sterber.

Puitehitised aina populaarsemad

Kui rääkida Saksamaa trendidest, siis on üheks neist kahtlemata jätkusuutlik ehitamine ehk puidust hoonete rajamine. Puitkarkassmajad on saanud väga populaarseks. Sama kehtib ka põrandate kohta ‒ parketiturg on aina kasvav.

Mööbli, parketi ja muude toodete puhul on peamine kasutatav puuliik tamm.

„See trend on olnud juba ligi kümme aastat ja lõppu sel ei paista. Varem see nii ei olnud,“ ütleb Saksa ekspert. Nii mööbli kui ka parketi puhul kasutatakse lõppviimistluses palju õli.

Mööblist rääkides on kindlasti oluline välja tuua, et ka Saksamaa elanikud on IKEA-usku ning on hakanud odavamat mööblit soetama.

„Mööblitööstust puudutab kahtlemata ka inimeste maapiirkondadest linnadesse kolimise trend. See tähendab kolme stsenaariumit. Esimene on, et sa viskad oma olemasoleva mööbli minema ja ostad uue. Teine on, et sa võtad olemasoleva kaasa, ning kolmas oluline suund – sa rendid juba möbleeritud korteri,“ loetleb Sterber sakslaste valikuid. Ta toob välja ka selle, et kuna linnades on kinnisvara aina kallim, siis muutuvad soetatavad korterid üha väiksemateks. Kõik eelnev mõjutab oluliselt turgu ning aina olulisemaks muutuvad nutikad mööblilahendused.

Poola mõjutused

Saksamaal on alati olnud palju puidu- ja mööblitööstust ning ajalooliselt on selles valdkonnas domineerinud 100 kuni 400 töötajaga perefirmad. Märgatavad muutused hakkasid aga toimuma 10‒15 aastat tagasi, kui tänu Euroopa Liidu toele hakkasid jõuliselt pead tõstma naaberriik Poola tööstused. Mõjutusi tuli ka mujalt Ida-Euroopast. Valmisid uued ja modernsed tehased ning neis maksti oluliselt madalamat palka.

„Odav tootmine Ida-Euroopas tähendas mitmete Saksamaa ettevõtete pankrotti. Paljud otsustasid aga kas spetsialiseeruda või rajada väga olulises mahus automatiseeritud tehaseid. Saksa ettevõtete eeliseks said ka lühikesed tarneajad,“ toob Sterber välja.

Saksamaa tugevad traditsioonid ei lase neil valdkonna liiderriikide seast kukkuda. Nad on maailma esinumbriks metsa- ja puidutööstustele masinate tootmises. Samuti võivad nad uhked olla oma puitpaneelide tootjate, näiteks Dieffenbacheri ja Simpekampi üle. Mööblitootjatest on suurimad Homag ja Bürkle. Mööbli valdkond on Saksamaal kõrgelt standardiseeritud, eriti köögi- ja kontorimööbli pool. Riigist võib leida ka mitmeid olulisi valdkonna tarkvaraloojaid, näiteks imos ja 3Tec.

Millised on teiste šansid?

Sterberi sõnul on Saksamaa turg välisettevõtetele üpris avatud. Erakliendi turul tagab pikemaajalise edu, kui ettevõttel on hea hinna ja kvaliteedi suhe.

Ärikliendile suunatud toodete puhul on olulisim, et kaup või pakutav teenus oleks vähemalt sama kvaliteetne kui Saksa enda tootjatel ja ka tarneaegadest peetaks sama täpselt kinni.

Mitmel korral mainib Sterber, et Saksamaal on suureks abiks ja edu pandiks saksakeelse inimese olemasolu. „Veel parem, kui ta on riigis ka mõnda aega elanud,“ lisab ta.

Suur tükk ajab suu lõhki

Selleks, et Saksamaa turul edu saavutada, peab ettevõtjal olema kannatust, kuid esmalt peab ta aru saama, et liiga suurt tükki ei ole üldsegi mitte tark hammustama minna.

„Eesti ettevõtete jaoks on Saksamaa turg suurem kui teised turud, millega te harjunud olete. Meil elab 82 miljonit inimest ja siin on 16 liidumaad, millel kõigil on erinevad regulatsioonid. Seejuures on Lõuna-Saksamaa rikkam kui põhja- ja idaosa. Teie ettevõtetel oleks parem keskenduda ühele piirkonnale,“ soovitab Sterber.

Saksa ekspert ütleb, et on lihtne leida Saksamaalt väikesemahulisi lepinguid või võimalust teha kellelegi testpartii. Võtab aga oluliselt rohkem aega, et areneks välja püsivam ja pikaajalisem suhe.

„Selle nimel on vaja teha kõvasti tööd ning see võib võtta aastaid. Sa pead olema kannatlik,“ on tema soovitus. „Väga oluline on otse ja pidevalt omavahel suhelda, et kasvatada usaldust. Kui sa ei suuda kaupa õigel ajal kohale viia – suhtle. Kui sa ei ole saanud vastust oma viimasele pakkumisele – suhtle,“ lisab Saksa ekspert.

Neli põhitõde

Michael Sterberi jutust joonistub välja neli olulist aspekti, mis ühte ettevõtet Saksamaal kõige enam aidata ja toetada võiks.

Esmalt tuleks Eesti firmal leida riigist üks kuni kolm tugevat klienti, kellele on vaja muljet avaldada kvaliteedi, hinna, tarneaegade ja pideva suhtlusega. Just nendest komponentidest moodustub parim reklaam. Siis hakkab sõna ise levima ning tekib võimalusi edasi arenemiseks.

„Kõige parem on see, kui sul on ette näidata õnnelik klient. Soovitan Eesti ettevõtetel fokuseerida mõnele nišile, teie firmadele on see igati jõukohane. Tootma ja arendama peaks eelkõige just valitud niši liidritele,“ ütleb Steinbeisi ekspert.

EAS pakub ettevõtetele järgmise viie aasta jooksul senisest suuremat tuge Saksamaa võimaluste avamiseks. Spetsiaalselt Saksamaa turule suunatud teenustega saab tutvuda siin: eas.ee/eksport-Saksamaale

LOE LISAKS:

Saksa ekspert: Eesti ettevõtted teevad varasemast paremat kodutööd

Saksa majandus kohaneb kiiresti ning eestlased ei tohiks kehvemat aega raisku lasta!

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Kerto Kangur
Kerto Kangurreklaamimüügi projektijuhtTel: 569 18 931