PUUST JA PUNASEKS: Millised maksukohustused kaasnevad metsatehinguid sõlmides?

Metsandusvaldkonnas töötavad inimesed puutuvad igapäevaselt kokku klientide nõustamisel kinnistute müügi, raiete organiseerimise ja metsamajandamise teemadel, kuid üha enam kerkib ülesse ka küsimus – mis saab peale tehingu sõlmimist?

Seda mitte metsamajandamise võtmes, vaid inimestel on segadus, millised maksukohustused kaasnevad neile riigi ees, kui nad selliseid suuri tehinguid vormistavad – seda enam, et 2018. aasta jaanuarist muutus oluliselt Eesti maksusüsteem.

Eesti mets  Foto: Tom Žuravljov

Alljärgnevalt annavad parema ülevaate teemast Eesti Metsameister OÜ spetsialistid, kes teevad ülevaate tänasel päeval eraisikule kehtivatest maksukohustustest.

Kinnistu müük – mida jälgida?

Jättes esialgu kõrvale 2018. aasta jaanuaris jõustunud tulumaksuvaba miinimumi kasutamise määra, tooksime alustuseks välja kinnistu müügil tekivad tulumaksu erisused. Metsaomaniku jaoks on oluline teada, millisel viisil on tema kinnistu omandatud. Omandireformi käigus tagasi saadud maa ehk tagastatud maa puhul kehtib maksuvabastus. Sama seaduspära kehtib ka maaomanikele, kes on tagastatud maa saanud õigusjärgse pärandina. Sel juhul, kui tagastatud kinnistu pärija pärandab õigusjärgselt oma testamendis selle taas edasi, jääb maa siiski maksuvabaks.

Füüsiline isik nimega Mati, kes on saanud omandireformi või selle järgse päranduse käigus maa, müüb “Metsameistri” nimelise kinnistu 10 000 euro eest uuele omanikule. Mati ei pea müügi pealt tulumaksu tasuma.

Olukord, kus maa on vahetanud omanikke läbi notariaalse kinkelepingu, ei ole tulevasele metsaomanikule hilisemat maksustamist silmas pidades soodne tehing. Nimelt kaasneb kinkelepinguga saadud metsamaa müügi korral edaspidi alati tulumaksukohustus, olenemata sellest, kuidas varasemalt maa omandatud on. Kinkelepinguga omandatud metsa puhul tuleb müügitehingut sõlmides igal juhul arvestada 20-protsendilise tulumaksuga.

Füüsiline isik, kes on saanud maa omandireformi käigus, kingib “Metsameistri” kinnistu lähisugulasele. Lähisugulane otsustab mitu aastat hiljem, et on hea aeg maa müümiseks ja võõrandab kinnistu 10 000 euro eest. Sellisel juhul rakendub tulumaksu maksmise kohustus ja riigile tuleb tasuda 20% saadud tulust ja maksta 2000 eurot tulumaksu.

Kui metsaomanik on ostnud metsakinnistu ja soovib seda nüüd maha müüa, siis enne tulumaksuga maksustamist võib ta müügitulust maha arvestada kinnistu soetamise kulu. Sel juhul arvutatakse tulumaksumäär soetamismaksumuse ja müügihinna vahest.

Eraisik Mati soetas endale “Metsameistri” kinnistu 5000 euro eest ja otsustab selle võõrandada aastaid hiljem 8000 euro eest. Sel juhul arvestatakse tulumaksu järgmiselt:

8000€ (müügihind) – 5000€ (soetusmaksumus) = 3000€, mille pealt tuleb tasuda tulumaks 20%. Seega maksudena peab tasuma 600 eurot.

Raieõiguse võõrandamise tulude deklareerimise erisus

Raieõiguse müügil rakendub alati 20-protsendine tulumaksukohustus, küll on aga erinevaid võimalusi, kuidas tulumaksu koormust jagada hilisema perioodi peale. Metsaomanik võib pärast raietulu saamist tulumaksu tasumise jaotada kolme aasta peale. See tuleb ära näidata tuludeklaratsioonis.

Kolme järgneva aasta jooksul peale tulu teenimist saab metsaomanik teha erinevaid metsamajanduslikke töid ja need kulud oma tuludeklaratsiooni lisada. Kulude deklareerimine aitab tulumaksukohustust vähendada. Töödena läheb arvesse näiteks metsa uuendamine - kõik kulutused, mis tehakse uue metsa rajamiseks, saab kolme aastase perioodi jooksul maha arvestada raietulust. Samamoodi saab maha arvestada ka kõik kulud, mis tehakse noore metsa hooldamiseks, näiteks hooldus- ja valgustusraietega seotud kulud.

Eraisik Mati otsustas võõrandada novembris 2019 raieõiguse 10 000 euro eest ja mõtleb taasmetsastamisele. 2020. aastal Mati tulumaksu ei maksa, kuna pikendas tulu maksustamise kolme aasta peale. Kevadeks jõudis Mati tellida metsauuendamistööd. Uuendamine läks kokku maksma 3800 eurot.

Tulumaksu suurus enne kulutuste tegemist:

Tulu: 10 000€; maksuna tasuda 20% tulust: 2000€

Tulumaksu suurus peale kulutuste tegemist:

Tulu: 10 000€. Kulu: 3800€.

Reaalne tulu Matile: 6200€; maksuna tasuda 20% tulust: 1240€

Juhul, kui eraisik jätab kinnistu looduslikule uuenemisele ning peale raietöid kulutusi ei tee, jääb kehtima tavapärane tulumaksukohustus – 20% tulu pealt.

Raieõiguse müümine läbi kasutusvaldustehingu

Metsamaterjali müüakse ka läbi notariaalse kasutusvalduse seadmise. Selle tehinguliigi puhul kehtib samuti tavapärane 20-protsendiline tulumaksukohustus. Küll aga tuleb siinkohal silmas pidada, et puudub variant lükata tulumaksu tasumine edasi kolme kalendriaasta peale. Täies ulatuses tulumaks tuleb tasuda esimese deklaratsiooniga peale tehingu toimumist. Kasutusvaldustehingu korral puudub ka võimalus vähendada tulumaksu hiljem metsamajandamiseks tehtud kulu võrra.

Kasutusvaldust seades soovitame arvestada metsatöödele järgnevad kulud juba enne tehingu vormistamist tulust maha ning lisada lepingusse kohustus taasmetsastamiseks ja hooldamiseks antud kinnistu kasutusvaldajale.

Konsultatsioon metsas  Foto: Pirika Kivaste

Kuidas mõjutab maksuvaba tulu määra arvestamine metsaomanikke?

Alates 2018. aastast rakendus kõikidele tuludele üldine maksuvaba tulu määr kuni 6000 eurot aastas ehk kuni 500 eurot kuus. Selleks, et oleks võimalik maksimaalselt rakendada seatud maksuvabastust, peab aasta tulu jääma 14 400 eurose piirmäärani. Seega arusaadavalt mõjutab tulumaksuvaba miinimumi arvestamine ka metsaomanikke, sest suuri metsatehinguid sõlmides kasvab märkimisväärselt ka eraisiku aastatulu.

Kui eraisiku aastane tulu, metsatehingu pealt teenitud tulu koos muude tuludega, jääb 14 400€ euro piiresse, siis rakendub maksuvaba tulu määr 6000 eurot.

Metsa omanik Mati käib tööl ja teenib iga kuu 850 eurot. Matil on väike metsatukk, raieõiguse võõrandamise müügiga teenis ta aasta jooksul tulu 3000 eurot. Mati aastatulu kokku 13 200 eurot (12 kuud x 850 € + 3000 € = 13 200 €). Mati aastatulu on 13 200 eurot, seega saab ta maksimaalselt tulumaksuvabastust 6000 eurot, kuna aastatulu ei ületa 14 400 eurot.

Lihtsustatult on asi nii, et muutuva maksuvaba tulu tõttu selgub tegelik maksuvaba tulu alles tuludeklaratsiooni esitamisel. Maksukohustuse suurust arvestades peaks esmalt metsaomanik mõtlema, kui suur on tema aastatulu koos tehingu sõlmimisega. Nii ei teki olukorda, et tuleb ootamatult tulumaksu juurde maksta ja saab varakult planeerida maksustamise edasilükkamist kolme aastase perioodi peale.

Mati 2019. aasta brutotöötasu on 10 000 eurot. Ta müüb sel aastal ka oma kinnistult raieõigust. Müügituluna laekub 6000 eurot. Metsaomanik otsustab laekunud summast maksustada 2019. aasta tuludeklaratsiooni alusel 4000€ ja ülejäänud 2000€ maksustamise hetke edasi lükata. Metsaomaniku aastatulu kokku on 14 000 eurot (palgatulu 10 000 € + raieõiguse tulu 4000 € = 14 000 €). Kuna summa on väiksem kui 14 400 eurot, saab tulumaksu suuruse arvutamisel rakendada maksuvaba tulu maksimumi 6000 eurot.

Maksukohustusega seonduv on keeruline ja tihti ebameeldiv, kuid vältimatu osa metsaomaniku elus. Kui Sul jäi veel midagi selgusetuks, siis küsi julgelt nõu! Meie spetsialistid ei ole Meistrid ainult metsandusalastes küsimustes, vaid on hea meelega abiks kõiges, mis puudutab üht korralikku metsatehingut.

Päringu tasuta konsultatsiooniks saad esitada mugavalt läbi meie kodulehe: www.eestimetsameister.ee/paring

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150