Tark metsaomanik tegutseb

Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike, kuid selleni ei ole jõutud pelgalt niisama metsa omades, vaid ikka metsa majandades. Erametsaomanikke on Eestis enam kui 100 000, kellest nii mõnigi omab kinnistut kindlal eesmärgil. Kuid vahel ei piisa ainult eesmärgist – tulemuse saavutamiseks tuleb ka midagi teha. Metsa väärtuse hoidmine nõuab teadlikku tegutsemist.

Majandatud mets  Foto: HD Forest

Iga mets vajab kaalutletud otsuseid ja hoolt. Kui tahad oma metsa hoida, pead selleks ka midagi tegema. Mets on elus ja sellega tuleb järjepidevalt tegeleda, et säiliks metsa väärtus. Metsa ökosüsteem on aja jooksul pidevas muutuses. Sellist metsa, mis kunagi esivanematelt päranduseks saadi, ei pruugi mõnekümne aasta pärast enam alles olla. Erinevatel puuliikidel on oma eluiga, metsataimedel on omad kasvukoha eelistused jpm. Mõni liik eelistab valgusküllast kasvukohta, mida leidub rohkem noores metsas ja mõni varjutaluv taim kasvab paremini vanas ja tihedas kuusemetsas jne. Igal metsal on oma eluring ning aastatega kujuneb ja muutub metsaelustik märkimisväärselt.

Teadlik metsaomanik omab plaani, millise metsa omanik tahab ta olla ka aastate pärast. Kui mets on investeering pensionipõlve, oleks tark varakult alustada metsamajanduslike töödega, et aastate pärast metsast saadav tulu oleks võimalikult suur.

Kui soov on mets järeltulevatele põlvedele pärandada, tuleb samamoodi metsa eest hoolt kanda. Küpsest metsast ei pruugi aastakümnete pärast pärandiks suurt enam alles olla. Üleküpsenud mets võib olla metsakahjustuste tõttu peaaegu hävinud ning metsa majanduslik ja sealhulgas ka esteetiline väärtus kõvasti vähenenud. Metsa säilimiseks peab metsaomanik õigel ajal ja õigeid metsamajandusvõtteid kasutama, et mets hoiaks oma väärtust ka tulevaste põlvede jaoks. Näiteks õigeaegsed raied koos metsa uuendamisega annavad aastakümnete jooksul metsale uue väärtuse.

Majandamata metsas võib maas vedelemas näha metsaomaniku jaoks juba kaotatud kasumit – puitu, mida ei saa enam väärindada  Foto: HD Forest

Oma metsa jaoks plaani koostamine nõuab läbimõtlemist. Metsaomanikuna tuleb leida vastused küsimustele – kas ma soovin saada koheselt tulu või alles aastakümnete pärast; mis on metsa kasutamise eesmärk; kas ma oman piisavalt teadmisi, et metsa majandamisega ise hakkama saada jne.

Soovi korral koheselt raha teenida ja metsa tulundusmetsana majandada, peab vaatama, milliseid raieid lähiajal teha võib. Kui on soov saada võimalikult suurt kasu alles aastakümnete pärast, näiteks oma pensionipõlves, tuleb säilitada metsa väärtus seda targalt majandades. Näiteks kaasikutes, mida ei majandata, on tulevikus palgi osakaal ligikaudu poole väiksem, kui õigeaegselt majandatud metsas.

Lihtsalt metsa hoides ja mitte midagi tehes – metsa väärtus ei püsi. Isegi hea seene- või marjametsa püsimine nõuab metsaomanikult teatud hoolt ja tegevusi.

Plaani tegemisel võib kaasata eksperte

Kõigi nende eesmärkide saavutamiseks on vaja sihikindlat tegutsemist. Kui enese teadmisest jääb väheks, saab alati küsida asjatundjatelt nõu.

Eestis on piisavalt metsandusharidusega spetsialiste, kes aitavad metsi majandada vastavalt metsaomaniku soovidele. Meil on mitmeid metsanduse spetsialiste, kes aitavad koostada plaani, kuidas jõuda soovitud tulemusteni. Üks nendest on metsahaldusettevõte HD Forest, kes aitab metsaomanikul seada eesmärgid, hallata metsa ning aitab korraldada koostööpartnerite teenuseid nagu näiteks metsauuendus, metsahooldus, raied jp. Erinevaid metsamajanduslikke teenuseid, millega metsaomanik kokku puutub, on palju. Kui majandad metsa kord 10 aasta jooksul, ei ole võimalik kohe ise kõike hallata. Selljuhul oleks mõistlik teha seda koos metsandusvaldkonna spetsialistiga.

Kaasomandis metsamaa majandamisel on vaja üksmeelt

On ka neid metsaomanikke, kes jagavad kaasomandis olevat metsa. Pärimise teel saadud metsal võib olla mitu omanikku. Kahjuks mõnikord omanike soovid metsamaa kasutamise osas ei lange kokku, puuduvad vajaminevad oskused ja ei ole aeg metsaga tegeleda. Üksmeelele jõudmisele saab olla abiks erapooletu metsanduse spetsialist, kes aitab leida kõigi omanike soovidest ühise eesmärgi ja vajadusel aitab seda ka ellu viia.

Vastasel juhul, kui juba üks omanikest ei soovi metsas midagi teha, on keeruline metsa majandada ka ülejäänud omanikel. Samas on siin oht, et pikaaegne tegematajätmine võib lõpuks kõigi vara väärtust langetada või isegi hävitada. Heaks lahenduseks ei ole ka see, kui kinnistu jagatakse omavahel mitmeks osaks ja kõik saavad väikese maatüki omanikeks. Selline jagamine killustab metsamaad ja mida väiksemad on kinnistud, seda ebatõhusam on nende majandamine tulevikus. Oluline on jõuda üksmeelselt metsa kasutamise eesmärgini – omavahel või erapooletu haldaja abil.

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Tilkson
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150