Millise puu istutab oma metsa Eesti inimene?

Aastanumber on küll veel 2019, kuid juba usinasti käib uue aasta istutushooaja planeerimine. Mis on eestlaste seas kõige populaarsem puu, mida istutatakse? Soovitusi istikute valikute osas annavad Eesti Metsameistri Taimekasvatuse OÜ spetsialistid.

Eesti Taimekasvatuselt saab lisaks metsataimedele ka nõu istikute valiku osas metsa uuendamisel  Foto: Eesti Metsameistri Taimekasvatus OÜ

“Seni ei ole tekkinud meil veel olukorda, kus mõnel hooajal jääks metsataimi müümata. Vaadates istikute nõudlust käesoleval aastal, siis ei tohiks sellist probleemi tekkida ka uuel hooajal,” nendib Eesti Taimekasvatuse müügijuht Joel Lobjakas. “Küll aga oleme täheldanud eraisikute seas tekkinud trende – teatud eelistusi istikute liigi osas.”

Igal hooajal müüb Eesti Taimekasvatus suurema osa oma taimedest välja juba pool aastat enne istutushooaja algust. Täna eelistavad metsaomanikud peamiselt uuendada oma kinnistu kuuse- või männikultuuriga. Arukase istutamine on just erametsaomanike seas populaarsust koguv. Viimased andmed metsauuendamise suurusest pärinevad Metsanduse aastaraamatust “Mets 2017”, millest saab välja lugeda, et RMK istutas 2017. aastal suurusjärgus 4000 ha kuuske, 2500 ha mändi ja 500 ha kaske. „Erametsaomanike eelistuste kohta kahjuks adekvaatseid andmeid saada ei ole, aga meie enda müüginumbrid näitavad üpris sarnast mustrit taimede eelistuse osas,“ toob välja Lobjakas ja soovib tähelepanu juhtida just kuuse ja männi uuenduse osakaalude erinevusele - see on üpris suur ja arvatavasti võib seda põhjustada metsaomanike teatud eelarvamused ja hirmud männi istutamisel.

Ettevõtte uuendusspetsialist Laura Terehov on klientidelt tagasisidena saanud mitmeid põhjuseid, miks eelistatakse kuuske männi taimedele. “Peamised mured, mida kuulen, on seotud männi kardetava suure väljalangevuse, ulukikahjustuste, rohke hoolduse ja kuna männi taimi on kohustus ühele hektarile rohkem istutada, siis ka kallima hinnaklassiga,” toob Terehov välja metsaomaniku kartusi ja lisab, et vastupidiselt on männil tegelikult väga palju häid omadusi.

Väljalangevus tase sõltub kaitsest

Vanast ajast on jäänud kehtima norm, et männitaimi istutatakse rohkem, kui teisi puuliike - võrreldes kuusega, mida keskmiselt pannakse 2000 tk/ha, tuleb standardi järgi mändi panna 3500-4000 tk/ha. Seda seetõttu, et kardetakse suurt väljalangevust eelkõige ulukikahjustuste pärast. Tegelikkuses, kui kasutada näiteks kaitsevahendit Trico, siis on mändide väljalangevus oluliselt madalam ning piisab juba 2500-3000 männiistiku istutamisest hektarile. Oluline on mõista, et ulukid maiustavad meeleldi ka kuuse taimi ja enamus juhtudel kuuse uuenduse puhul taimekaitsevahendit ei kasutata, mis mõjutab oluliselt väljalangevuse taset. Selleks, et valida õige taimeliik oma metsa, soovitame kindlasti konsulteerida spetsialistiga.

Ulukikahjustuste vältimise abinõu

Noor männiistik on talvisel ajal mõnusaks maiuspalaks metsloomadele, kuid ära söödud taimed on nuhtluseks värske kultuuri rajanud metsaomanikule. Selleks, et mitte liikuda äärmusesse ja oma raielankide ümber aedasid ehitama hakata, soovitame hoopis kasutada taimekaitsevahendit, mis hoiavad efektiivselt eemale metsloomad, kuid ei kahjusta kasvavat puud. Vahendit soovitame kasutada üks kord aastas ja sügiseti – seni kuni taime kõrgus on põdra nina alt välja kasvanud. Sellist lisakaitset vajab taim keskmiselt 5-7 aasta jooksul peale istutamist.

Pildil näeb koostööpartneri Metsahaldur OÜ katset kahel kinnistul – vasakul pildil on näha istutatud kuusk ja paremal mänd. Männi puhul kasutati taimekaitse vahendit. Tulemusena on näha, et peale esimest kultuurihooldust söödi paljud kuusetaimed ära, kuid palju suuremad ja atraktiivsemad männitaimed on ilusti alles  Foto: Metsahaldur OÜ

Tuleval aastal üllatab Eesti Taimekasvatus oma kliente innovaatilise lahendusega – alates 2020. aasta kevadest on plaan väljastada klientidele männitaimed, mis on juba spetsiaalse ulukikaitse vahendiga üle pritsitud. See on hea uudis metsaomanikule, kes pääseb nüüd tänu uudsele lahendusele esimesest tõrjest.

Kultuurihooldus

Arvatakse, et noort mändi peab palju hooldama, kuid tegelikkuses see tõele ei vasta. Männikultuur ei vaja rohkem hooldust, kui teised noorendikud. Oluline on vaid jälgida, et esimestel aastatel ei jääks väike taim kiiresti kasvava rohu alla. Kui näiteks istutamine toimub kevadel, siis on vaja esimene hooldus teha sama aasta suve lõpus või sügisel. Kui rohtu, võsa selleks ajaks veel kasvanud ei ole, siis ei ole üldse tarvis hooldada.

Kallim hinnaklass uuendamisel, kuid suurem tulu tulevikus

Männiga metsa uuendust peetakse metsaomanike seaks kalliks – kõrgem hinnaklass tekib männi puhul seetõttu, et võrreldes teiste liikidega, istutatakse taimi ühele hektarile rohkem. Tavapäraselt jääb hinnavahe hektari kohta ca. 400-500 euro ligi. Tõesti esialgu on taasmetsastamine männi puhul pisut kallim, kuid tulevikus tasub see ennast igati ära.

“Näiteks männimetsa pole vaja nii palju hooldada, kuna alusmets seal massiliselt ei kasva - mänd kasvab tihedalt ja laasumine toimub looduslikult paremini kui kuusel. Väiksemad on ka hilisemas eas tekkivad probleemid: pole vaja karta põdra- ja üraskikahjustusi ning väheneb Eestis levinud juurepessi oht. Kuuse puhul nakatub juurepessi tüvest mitu meetrit, männi puhul maksimaalselt 20 cm,” tõi Terehov välja männimetsa kasvatamise eelised.

Tugevat mändi ei ohusta nii palju ka tuulemurd – allakasvav juur on sügaval maa sees, mitte pinna peal nagu paljudel teistel puuliikidel.

Kokkuvõttes kasvab mänd kuusega enamvähem sama kaua, kuid materjali tagavara on männil hektari kohta enamasti suurem. Samuti on kõrgem metsast saadav palgi protsent ja mänd on väärtuselt hinnalisem. Lõppude lõpuks saab metsaomanik hoopis männimetsast rohkem tulu.

"Eesti Taimekasvatuses armastame öelda, et uue metsa rajamine ei ole päris sama, mis aiapidamine – väikene looduslik kadu on alati. Kui kasutada õigeid võtteid, saad ohtusid efektiivselt ära hoida,” lisab lõpetuseks uuendusspetsialist Laura Terehov ja julgustab metsaomanikke küsima tasuta konsultatsiooni.

Eesti Metsameistri Taimekasvatus

www.eestitaimekasvatus.ee

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Tilkson
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150