Vineeritehas suurendab Otepää tuntust

Vahetult pärast Otepää vineeritehase asutamist 2000. aasta mais ilmus Äripäevas sama teemat kajastav uudislugu pealkirja all „Otepääle 20% rentaablusega vineeritootmine“. Nii see eesmärk kui soov saada Eesti suurimaks vineeritootjaks on igati täidetud.

UPM-Kymmene Otepää OÜ tehasejuht Silver Rõõmussaar  Foto: Väinu Rozental

"Oleme suurim kasepuidu väärindaja ja suurim vineeritootja Eestis,“ kinnitab UPM-Kymmene Otepää OÜ tehasejuht Silver Rõõmussaar.

Lähiajal oma 20. juubelit tähistav ettevõte on pidevalt kasvanud: algusaastatel oli Otepää vineeritehase tootmisvõimsus 20 000 m3 kasevineeri aastas, pärast 2008. aastal valminud laiendust suutis tehas toota 50 000 m3 ja pärast viimast laiendust 2016. aastal on projektvõimsuseks 90 000 m3 kõrgekvaliteedilist kasevineeri.

Otepää vineeritehas kuulub Soome metsatööstuskontserni UPM-Kymmene gruppi. Kontserni kogukäive on kümme miljardit eurot ehk peaaegu sama suur kui Eesti riigieelarve. UPMil on 12 riigis 54 tehast, neist kaheksa toodavad vineeri.

Küsimusele, kas gruppi kuuluvate vineeritehaste vahel käib ka niiöelda sotsialistlik võistlus, vastab Rõõmussaar, et eks tulemusi ikka võrreldakse. „Meie tehas on alati esikolmikus olnud. Oleme üks edukamaid, siin ei ole midagi häbeneda,“ tunneb Rõõmussaar uhkust. „Vineertooteid müüakse UPMi kaubamärgi WISA all, vaatamata sellele teavad meie kliendid hästi, et tooted on valminud Otepääl, igal pakil ilutseb muuhulgas ka kiri Made in Estonia.“

Spoonitootmise tsehhis  

Eri vineer hinnas

UPM-Kymmene Otepää kasevineeri kasutatakse peamiselt veeldatud maagaasi (LNG) tankerite ehitamisel, autotranspordis ja ehitussektoris. 40% toodangust läheb Lõuna-Koreasse gaasitankerite ehitamiseks ja LNG vineeri osa on tasapisi kasvamas. Veeldatud maagaasi hoitakse transportimisel temperatuuril -163 kraadi ja oma omadustest tulenevalt on gaasireservuaaride ehitamisel kõige sobivamaks materjaliks kasevineer. Neid tehased, kellel on LNG vineeri tootmise sertifikaat, on maailmas üksikuid.

Otepääl valmistatud vineeri kasutatakse ohtralt raskeveokite haagistes. Rõõmussaare andmeil kulub ühe haagise põhja ehitusel keskmiselt üks kuupmeeter vineeri. „UPM vineerist valmivad aastas komponendid umbes poolesaja tuhandele haagisele,“ lisab ta.

Maailmatasemel toodete pakkumiseks ei piisa pelgalt moodsatest tootmisseadmetest ja kvaliteetsest toorainest, vaja on midagi enamat. Otepää vineeritehas on peaaegu täielikult automatiseeritud ning võib tunduda, et kogu töö teevad ära tootmisliinid. Tegelik tulemus taandub siiski operaatorile, kes juhtpuldis seadme tööd ja parameetreid jälgib, mehaanikule-elektrikule, kes seadme korrasoleku tagab ja hooldepäeval vajalikud tööd teostab, ning mitmetele tugiteenustele laborandist alltöövõtjateni, kes samuti oma osa õnnestumisele annavad.

„Usun, et töökultuur ja ühtne meeskond on need võtmesõnad, mis edu toovad,“ märgib Rõõmussaar. „Ettevõtte 260 inimesest 24 ehk peaaegu iga kümnes on panustanud kõik need 20 aastat ning tähistavad lisaks ettevõtte sünnipäevale ka 20. tööjuubelit selles ettevõttes. Need tublid inimesed on ettevõtte raudvara!“

Otepää vineeritehas arvudes

* Tootmismaht 90 000 m3 kasevineeri aastas.

* Toodangust 40 protsenti kasutatakse vedelgaasi tankerite ehitamisel, 40 protsenti veokite ja tarbesõidukite ehitamisel ja 20 protsenti ehitussektoris.

* Vineertooteid müüakse UPM-Kymmene kaubamärgi WISA all.

* Eksporti läheb 95 protsenti toodangust.

* Aastane toormevajadus 235 000 tm kasepakku.

* Töötajaid 260.

* 2018. aastal oli käive 51,2 miljonit ja kasum 9,6 miljonit eurot (2017. aastall oli käive 44,6 mln ja kasum 9 mln eurot).

Tee seda, mida klient vajab

Rõõmussaare sõnul on nad alati otsinud võimalusi, kuidas pakkuda klientidele lisandväärtust. „Lisandväärtust saab anda tegelikult väga lihtsa võttega – tee seda, mida klient vajab,“ rõhutab ta. „Olgu see siis täpselt kellaajaline tarne või erinevat mõõtu detailide pakkimine kliendile sobilikus järjekorras.“

Lisandväärtust saab tootele anda ka järeltöötlemise käigus. Neli aastat tagasi hakkas Otepää vineeritehas pakkuma erinevaid servalahendusi. Näiteks freesivad nad vineeri servadele punnid ehk et vineerplaate on võimalik punnipidi kokku panna samamoodi, nagu punnlaudu kokku pannakse.

Rõõmussaar räägib, et kui nad eelmise aasta lõpus tegid statistikat selle kohta, kui paljude ettevõtete teenuseid on nad aasta jooksu kasutanud, oli tulemus üllatav. „Meil oli aktiivseid koostööpartnereid Eestis 340 ja piiri taga 70,“ täpsustab Rõõmussaar. „Koostööpartnerite nimekirjast võib leida mitmeid Eestis teada-tuntud ettevõtteid - vajame elektrit, sideteenuseid ja näiteks kütuseid nagu iga teinegi ettevõte Eestis. Olulise osa koostööpartneritest moodustavad piirkonna keskmised ja väikeettevõtted, kes tehast erinevate teenuste või toodetega varustavad.“

Rõõmussaare kinnitusel on koostööpartnerite usaldus ja huvi vineeritehase vastu olnud alati suur. „On hea meel, et oleme leidnud mitmed tugevad koostööpartnerid siit samast Eestimaa äärealalt,“ ütleb ta. „Oleme nendega koos kasvanud ja toetanud võimalust ka tõmbekeskustest väljaspool toime tulla. Ilma puidutööstuseta oleks nii mõneski lõunapoolses maakonnas elu märksa tagasihoidlikum ning tõenäoliselt nii külad kui linnad inimestest tühjemad kui praegu.“

Uuringud kinnitavad, et iga töökoht puidusektori tehases loob kaks töökohta väljaspool ettevõtet. „Arvestades meie meeskonna suurust, usun, et numbrid koostööpartnerite kohta kinnitavad seda fakti päris kenasti,“ lisab ta.

Otepää vineeritehas on hoogsalt laienenud  Foto: UPM-Kymmene Otepää

Tervena tööle, tervena koju

UPM-Kymmene Otepää jaoks on väga oluliseks teemaks tööohutus. See hakkab silma juba territooriumile sisenemisel – valvuriputka seinal on suur plakat sõnumiga „Tööta ohutult, perekond ootab sind tervena koju“.

„UPMis usume, et tööõnnetusi on võimalik ennetada,“ tutvustab Rõõmussaar Otepää tehases käivitunud projekti „Tervena tööle, tervena koju!“. „Kõik Otepää tehase töötajad koguvad turvalisuse kohta tähelepanekuid, mida aastas koguneb 800 ringis. Meil on eraldi protsessid tähelepanekute menetlemiseks ja parenduste tegemiseks. Ohutus on prioriteet number üks!“

Kui Rõõmussaarelt pärida Otepää vineeritehase tulevikuplaanide ja võimalike laienduste kohta, jääb ta napisõnaliseks, põhjendades seda sellega, et UPM-Kymmene on börsifirma. Ühest olulisest muudatusest soostub ta siiski veidi rääkima.

„Lähiajal plaanime üleminekut biobond liimile ja tänu sellele muutub meie vineer veelgi loodussõbralikumaks,“ sõnab ta. „Praegu kasutame liimi, mis on valmistatud fossiilse fenooli baasil, biobond liimis on fenool suurel määral asendatud ligniiniga, mida saame puidust. Biobond liimi on UPM oma laboratooriumides arendanud ja seda liimi kasutatakse juba kontserni mitmes vineeritehases.“

Kiirpilk Otepää vineeritehase 20 tegutsemisaastale

* 12.05.2000. Eesti metsatööstusfirmad AS Forestex ja AS Sylvester ning Soome UPM Kymmene kontserni kuulunud vineeritootja Schauman Wood asutasid Otepää vineeritehase ASi FSS Plywood, tegevjuhina asus tööle Kaido Kukk.

* 13.11.2000. Käivitus spoonitootmise liini.

* 30.11.2000. Pidulikult avati Otepää tehas, mille maksumus oli 100 miljonit krooni (6,4 mln eurot).

* Märts 2001. Alustati vineeri proovitootmisega.

* 10.04.2003. UPM-Kymmene sai FSS Plywoodi ainuomanikuks.

* 1.01.2004. ASi FSS Plywood uueks ärinimeks sai AS UPM-Kymmene Otepää.

* 19.04.2004. UPM-Kymmene Otepääs vahetus tegevjuht: Kaido Kukk edutati UPM-Kymmene kontserni vineeri- ja spoonitehaste üksuse etteotsa, Otepää tehast asus juhtima senine tootmisjuht Ando Jukk.

* September 2008. Avati 3900 ruutmeetri suurune vineeritehase laiendus, mille maksumus oli umbes 150 miljonit krooni (9,6 mln eurot).

* Juuli 2009. Käivitus kuumpealistusliin, mis muudab vineerile kantud immutatud paberi polümeerkatteks.

* Jaanuar 2010. Käivitus külmpealistusliin, mis liimib vineerile spetsiifilisi multikatteid.

* November 2016. Avati vineeritehase laiendus, kuhu investeeriti 40 miljonit eurot.

* November 2017. Uue tegevjuhina alustas Silver Rõõmussaar, enne seda töötas ta samas tehnikajuhina.

* 4.09.2019. AS UPM-Kymmene Otepää registreeriti ümber OÜks UPM-Kymmene Otepää.

Loe lisaks
Jaga lugu:
Seotud lood
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79