Autor: Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus • 17. jaanuar 2022

Kunstkuusk vs. päriskuusk – head ja vead

Me mäletame lapsepõlvemälestusi vilksamisi – mõningaid eredamalt ning mõningaid hägusemalt. Kuid kui meenutame jõuluaega ning koosviibimisi koduste ja perega, tekib silme ette alati pilt jõulukuusest, lumistest väljadest koduõuel ning kingitustest kuuse all. Need eredad mälestused panevad igatsema seda jõulutunnet, mis oli toona.

Kümneid aastaid on pered kodus kasutanud kunstkuuski ning jõulupärgi, mis ei ole päris. Plastist kuuseehitised ehivad nii perede elutube kui ka asutuste ootesaale. Kuid mis põhjustas ülemineku päriskuuselt kunstkuusele? Miks ei ole kodudes jõulude ajal enam tunda kuusehõngu?

Looduskaitse ning puude säilitamine ja kasvamiseks jätmine on aastatega muutunud tõsisemaks teemaks, kui seda oli viis aastat tagasi. Ka inimesed on muutunud veelgi teadlikumaks, et puude lageraie ning paberipuu kulu on iga-aastase kasvuga pannud eestlased piiritlema oma küttevarusid ning muud. Kuuskede tuppa toomine on küll traditsioon, kuid siiski proovitakse seda võimalust millegi analoogsega asendada.

Meelelahutuse vallas kasutatakse reklaamides alati kunstkuuskesid, sest visuaalselt on need alati täidlasemad ning vastupidavamad. Nutz lõi jõuluperioodil vahvad kujundused ning kasutas värvilisi kuuskesid oma pühademeeleolu loomiseks.

Kuusk ei ela edasi

Kõik on teadlikud, et puu maharaiumisega lõpeb puu eluiga. Raiumise või saagimise järel ei kasva puu enam ning algab aeglane suremisprotsess. Kõigepealt kuivavad lehtpuudel lehed ning seejärel oksad. Okaspuudel hakkab kõigepealt kuivama koor ning seejärel langevad okkad. Igihaljast puust ei jää kahjuks järele midagi muud kui kuivanud palk. Jõulude ajal pannakse kuusk jalaga kuusehoidjasse ning teda kastetakse jõuluperioodi ajal. Puu saab siiski kätte oma vee ning nädalate jooksul veel okkaid ei langeta. 6. jaanuari päeval visatakse puu kodust siiski välja või põletatakse. Tallinnas kogutakse puud kokku loomaaia jaoks, et neid siis hiljem loomadele söögiks pakkuda. Taaskasutust see siiski leiab.

Kunstkuusk ja iga-aastane taaskasutus

Kunstkuused võetakse kapist või pööningult välja mõned päevad või nädalad enne jõuluõhtut. Kaunistamisel kasutatakse tulesid ja ehteid ning võimalusel vahetatakse dekoratsioone iga teine aasta. Kuna kunstkuusk ei vanane, saab päriskuuse metsa jätta kasvama järgnevatele põlvkondadele. Siiski, päriskuused jäävad sae ohvriks aastaid hiljem.

Miks on päriskuusk etem kui kunstkuusk?

Päriskuusk pakub kodus ikkagi seda kõige ehedamat jõulutunnet ning seda väikese vaevaga. Kuuselõhn peaks olema jõulude ajal kindlasti kodus, sest aromaatsemat puud metsast ei leia ning nostalgiliselt saame hoida traditsioone alles ning aktiivsetena tänu vanade kommete jälgimisele.

Ehtimisel saab kasutada ka vanu ehteid, mida vene ajal toodeti ning igas kodumajapidamises ka leidub. Retrohõngulise loomingu puhul tuleks kasutusele võtta ka pärisküünalde alused, mis on päriskuuse okstele mõeldud. Elavat tuld ei tohi siiski järelevalveta jätta.

Millist tüli pakub päriskuusk?

Kunstkuused ei pudise, ei nõua vett, ei vaja kohendamist ega suurt hoolt. Kuna peale maharaiumist hakkab kuusk surema, poetab ta varsti esimesed okkad, mis kipuvad vaipadesse kinni jääma ning hiljem satuvad talla alla. Okastel kõndimine on ebameeldiv ning mõnikord ka valulik. Koristamist ning kuuse järelt kraamimist on päris kuuse puhul igapäevaselt.

Kuidas leida päriskuuske ning kuhu pöörduda?

Kui endal metsa ei ole ning kuuske turgudelt osta ei taha, võib pöörduda RMK lehele ning üles otsida kuuseäpp. Kuna liinialused on puude kasvatamiseks ebasobiv koht, soovitatakse kuuseäpis leida RMK-le kuuluv mets ning sealt omale kuusk leida. Tasuta puid küll ei jagata, kuid juba 8 euro eest on võimalik üks kaunis päriskuusk soetada.

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Bruno Aleksander DominguesReklaamimüügi projektijuhtTel: 566 64 616