Autor: Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus • 11. märts 2022

Silvara juht: asjalikele leidub metsas alati tööd, kuid järjest karmistuvad looduskaitselised piirangud võivad muuta töö hooajaliseks

Silvara OÜ on 2012. aastal loodud metsakasvatusega tegelev ettevõte, mille eesmärk on istutada metsa ning kasvatada mets hooldusraiete abil küpseks. Ettevõtte põhiklientuur on Soome suuremad metsamajandajad, kuid väiksemas mahus töötatakse ka Eestis.

Silvara asutaja ja juht Allar Laak nendib, et metsanduses on suhteliselt keerulised ajad. „Ühelt poolt käib pidev paanika rohepöörde ja liigsete raiete osas, teisalt on raske leida inimesi, kes metsakasvatusse reaalselt tahaksid ja oskaksid panustada. Tööjõupuudus on äärmiselt suureks paisunud.”

Ta lisab, et Silvara on keskendunud metsa erinevates arenguetappides tehtavatele kasvatustöödele alustades istutusest ja kultuurhooldusest kuni hooldusraieni. Ettevõtte annab hooajaliselt tööd keskmiselt 10 inimesele, kuid vajadus oleks umbes poole suurem töötajate arv. „Talv on meie valdkonnas rahulikum aeg. Töö jääb seisma, kuna lume paksus teeb töötamise ebaefektiivseks. Kuid lume minekust jõuludeni käib kibe töö, mille tegemiseks vajatakse oskuslikku tööjõudu,” räägib Laak. „Tööd ja tellimusi jagub, pigem on mure, kust leida töötajaid. Hiljuti vaatasin Töötukassa lehelt, seal oli üleval 17 metsandusettevõtte poolt ligi 50 tööpakkumist võsalõikaja ametikohale!”

Silvara juht Allar Laak ja Luua Metsanduskooli metsuri õppekava kolmanda kursuse õpilane, Silvaras praktikal viibiv Karl Piksar.
Autor: Silvara OÜ

Enamasti teostab Silvara töid Soomes, põhiliselt Tornatorile, Metsamajandus ühistule ja UPM-ile, aga püütakse osaleda ka Eestis Riigimetsa Majandamise Keskuse hangetel ning tehakse väiksemas mahus töid paarile kohalikule suurmetsaomanikule. „Soomes ja Eestis töötamisel on kaks suurt erinevust: hind ja metsa olukord. Soomes on teenuse osutamine kallim, Eestis paraku ei ole metsaomanikud sageli nõus küsitud hinnaga – otsivad, kes teeks odavamalt ja riskivad sellega, et töö võtavad vastu isikud, kellel metsakasvatusest teadmised ja oskused puudulikud. RMK hangetel võitjad panustavad põhiliselt võõrtööjõu peale, pressivad üldist turuhinda allapoole, mis omakorda teeb metsandustöö kohalikule tööjõule ebaatraktiivseks.”

Laak lisab, et tegemist on siiski välitingimustes füüsiliselt raske ning teatud oskuseid, teadmisi ning kogemusi vajava tööga, mida ei tohiks alahinnata. Paljud Eesti ettevõtted on küll tööjõukriisis saanud leevendust välistööjõudu kasutades, kaasates näiteks Ukraina inimesi, kuid Silvara pole seni seda teed läinud. Soomes töötamise eelisena toob ta aga lisaks palgale välja töö madalama raskusastme, sest üldiselt on Soome metsad läbi aegade olnud paremini hooldatud ja ligipääsetavamad, ei ole puuliikide poolt nii mitmekesised. See teeb seal töötamise lihtsamaks ja väljaõppe kergemaks, ainult maastik on kivisuse tõttu veidi raskem.

Elementaarsed baasteadmised on kasuks, aga mitte kohustuslikud

Ideaalsel metsamehel on Laagi sõnul metsanduslik haridus, ta tunneb puid ning omab baasteadmisi. „Aga kui ma vaatan oma 10 aasta statistikat, siis on metsandusharidusega hooajaliselt tööl keskmiselt kaks meest kümnest. See tähendab, et ülejäänud oleme ise väljaõpetanud ning oleme võimaldanud neile huvi korral ka minna metsandust juurde õppima. Viimane on väga tervitatav ning Eestis on suurepärased võimalused end metsanduse alal harida.” Hetkelgi on ettevõttes oskusi omandamas praktikant Luua Metsanduskoolist.

Lisaks pakutakse Soomes tööle-koju liiklemisel ettevõtte poolt transporti ning elamispinda, samuti võimaldab Silvara oma töötajatele kaasaegsed metsatöömasinad ning nõuetekohased töörõivad. Tehnika vahetatakse maksimaalselt kahe hooajaga välja, võrdluseks üksiküritajad kasutavad tihti isegi 5-7 hooaega vana tehnikat. Töötasu arvestatakse üldiselt tükitöö hinnaga ning ühe tööpäeva pikkus vahemikus 5-7 tundi. „Väljaõppinud mehed saavad tööga kiiremini hakkama, kogemused tulevad harjutades,” selgitab Laak. „Töömees, kes eriala oskab, nälga ei jää! Kui tema füüsiline vorm on hea ja oskused tasemel, teenib metsas kõvasti üle sektori keskmise palga.”

Veebruaris hooldatud looduslikult kasvanud latimets.
Autor: Silvara OÜ

Metsakasvatus on 10 aastaga oluliselt muutunud

10 aastat tagasi oli Laagi sõnul normiks, et valgustusraies eemaldati kõik lehtpuud, sest okaspuu oli rohkem hinnas. „Mingiaeg tulid FSC normid, et minimaalselt 10% lehtpuud tuleb säilitada ning tänaseks on see norm osadel metsaomanikel juba 20%. See on väga hea, et normid muutuvad ja on läinud looduse mitmekesisuse säilitamise suunas. Kui vanasti oli kombeks raiuda kõiksugu tihnikud läbi, on täna kohustuslik tihnikute jätmine, et säilitada looduslikke kohti andmaks asu lindudele ja loomadele. Muidugi on see ka metsatöölise poolt vaadatuna hea otsus, sest teeb omakorda töö ju lihtsamaks.”

Samas soovivad juba osad tellijad karmistunud FSC nõuete tõttu viia oma metsades raiekeelu 15. märtsist 30. juulini. See omakorda võib tekitada liiga pika seisaku aja, mille tulemusena liiguvad töölised püsivalt ära muudele erialadele.

Üldine suur kurvem muutus on aga, et noori töötajaid ei tule nii palju peale, ent vanadel tegijatel on jaks otsa saamas. „Samas on töötingimused alates vastupidavast tehnikast ja riietusest muutunud väga heaks. Välitingimustes töö mõistes on tänane töö metsanduses igati kõrgel tasemel ning tehtud inimestele nii mugavaks kui see vähegi võimalik on!” lisab Laak.

Armastad loodust ja tunned huvi töö vastu kaasaegses metsakasvatusettevõttes? Võta meiega ühendust!

Silvara OÜ, Allar Laak, telefon 56 925 935, [email protected]

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Bruno Aleksander DominguesReklaamimüügi projektijuhtTel: 566 64 616