Kliima

Värskest uuringust selgub, et maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektoris saab kuni 2050. aastani kasvuhoonegaaside sidumist kõige tõhusamalt suurendada metsastamise, praegu eksporditava puidu Eestis väärindamise, jääksoode taastamise ja aiandusturba kaevandamise piiramise abil.

Täna avaldas valitsustevaheline kliimamuutuste paneel ehk IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change) oma värskeima hinnanguaruande “Kliimamuutused 2021: loodusteaduslik alus”, mis annab kõige ajakohasema arusaama kliima seisundist. Esimest korda ajaloos määratleb IPCC inimtekkelist kliimamuutust kui tõestatud teaduslikku fakti.

Euroopa parlamendis vastu võetud uus Euroopa Liidu kliimaseadus seab eesmärgiks vähendada 2030. aastaks CO2 heitkoguseid 55% võrra ning muuta Euroopa Liit 2050. aastaks kliimaneutraalseks.

Euroopa Teadusuuringute Ühiskeskuse koostatud lühiülevaade Euroopa Komisjoni biomajanduse teadmistekeskusele toob välja metsanduse ja biomajanduse üliolulise rolli kliimaneutraalsuse saavutamisel.

Keskkonnaagentuuri ilmateenistus võttis 2021. aasta jaanuarist kasutusele uued kliimanormid, mis on arvutatud perioodi 1991-2020 kohta. Eelmised kliimanormid olid arvutatud perioodi 1981-2010 kohta.

2020. aasta Eesti keskmiseks õhutemperatuuriks kujunes 8,4 kraadi - mis on 2,4 kraadi pikaajalisest keskmisest ja 0,8 kraadi senisest rekordist kõrgem. 2020. aastat võib lugeda senise Eesti kliimaajaloo kõige soojemaks aastaks.