Autor: Metsamajandusuudised.ee • 17. jaanuar 2019

Metsandus 2018: „Eitajate” ühendused survestavad metsandust

ASi Toftan tegevjuht Martin Arula vaatab eelmisele aastale tagasi ja tõdeb, et isegi pikalt ette vaatav ja hooliv metsandus on surve all.

ASi Toftan tegevjuht Martin Arula uue, kolmemeetrist peenpalki saagiva saeveski palgi sorteerimisliini juures (taamal saeveski tootmishoone)
Autor: Väinu Rozental

ASi Toftan tegevjuht kommenteeris metsanduse käekäiku alljärgnevalt:

Toftanil on kaks tegevusvaldkonda – oleme metsakasvatajad, aga ka puidu esmatöötleja kahe suurema tööstusega Kagu-Eestis.

Metsamajandajale tõi 2018. aasta mitmeid mõtteid. Ühiskonnas süvenesid uskumused ja tõekspidamised, mis üritavad senini ümber lükata aastatepikkust teadmist ja kogemust. See mis enne oli mõistlik ja kasulik, on nüüd kahjulik ja jätkusuutmatu. On tekkinud „eitajate“ ühendused, kes tegelikult ei soovigi kompromisse, vaid muuta maailma oma tõekspidamiste kohaselt. Ühiskonnale majanduslikus mõttes koormaks (mitte muus mõttes, sotsiaalselt ja ka muidu täiesti sidusad inimesed) olevad inimesed hammustavad kätt, mis neid toidab.

Metsandus, ka pikalt ette vaatav ja hooliv metsandus on surve all. Inimeste poolt, kel endal metsaomand puudub. Peame mõistma, et inimese kui liigi eksistents sõltub teiste maapealsete liikide säästliku ekspluateerimise võimekusest. Loodame, et kohe algav majanduskriis ehk selgitab, et pole tulusid ilma kuludeta, et midagi saada, tuleb midagi panustada. Barrikaadidel olemiseks on vahepeal süüa vaja.

Äripäev küsis 2018. aasta avalikus metsadebatis võtmeisikuteks saanud inimestelt, mida lõppenud aasta neile ja ehk ka kogu ühiskonnale õpetas ning mida ootavad nad käesoleval aastal metsanduses.

Tahaksime järgnevatel aastatel rohkem rääkida heast, pikaajalisest ja kasumlikust metsakasvatusest ka teistele Eesti metsaomanikele, näidata, et need kolm mõistet pole vastuolus.

Tööstusele tõi möödunud aasta kaasa toorainepuuduse, kõigi Eesti tööstuste võimekus nii kvantiteedis kui ka kvaliteedis on kasvanud. See on metsakasvatajale hea uudis, sest vaid defitsiit, mille põhjustab tööstuste olemasolu, mitte alaraie, tagab metsale ja tema toodetele kõrge väärtuse. Ja ka tööstuse arengu. Samas on langevad kasumid takistuseks investeeringute tegemisel, samuti palkade tõstmisel. Kui ei investeeri, siis ei saa ka palku tõsta – nõiaring. Aga eks ka siin toob kriis oma korrektsiooni. Eesti metsa- ja puidutööstus on väga tugev ja saab hakkama.

Ain Alvela, kaasautor

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Erkki VilippReklaamimüügi projektijuhtTel: 51 77 736