Autor: Kristel Härma • 17. jaanuar 2019

Raul Kirjanen on skeptiline tankistide seaduse piiranguisse

Raul Kirjanen
Autor: Andras Kralla

Justiitsministeeriumi tankistide seaduse planeeritavad piirangud teeksid elu raskeks nende ettevõtete juhatuse liikmetel, millel on majandusaasta aruanne esitamata. Selliseid ettevõtteid on rohkem kui 44 000.

Justiitsministeerium plaanib variisikute vastu võitlemiseks mitut reformi, mis piiravad isikuid, kes kuuluvad selliste ettevõtete juhatusse, kes ei ole esitanud majandusaasta aruannet või maksudeklaratsiooni. Üks punkt loeb sellise osaühingu osa müügitehingu tühiseks. Teine oluline piirang takistab firma juhatusse pääsemast isikutel, kes on mõne teise sellise ettevõtte juhatuses, millel on majandusaasta aruanne või maksudokumendid esitamata.

Advokaadibüroo Sorainen partner ja Eesti Advokatuuri äriõiguskomisjoni esinaine ning maksejõuetusõiguse revisjoni töörühma liige Karin Madisson märkis, et eelmise aasta novembri seisuga oli majandusaasta aruande esitamata 44 032 osaühingul ja aktsiaseltsil ehk ligikaudu 23 protsendil äriühingutest.

Riik ärgu sekkugu

"Minu meelest peaks riik sekkuma eraõiguslikesse suhetesse nii vähe kui võimalik,” sõnas Graanul Investi suuromanik Raul Kirjanen, kes kuulub 17 äriühingu juhatusse. Kirjaneni sõnul on praegune poliitika areng, kus riik sekkub juba obsessiivselt ettevõtete ja eraomanike vabadusse, selgelt häiriv ja majanduskeskkonnale kahjulik. "Olgu selleks siis piirangud oma põllumaaga majandamisel, oma metsa majandamisel, nüüd ka ettevõtete müügil ja juhatuse töös osalemisel,” sõnas Kirjanen.

Kirjanen märkis, et majandusaasta aruande esitamine on toiming, mis on eelkõige oluline ettevõtte kreeditoridele. "See on eraõiguslik suhe ja peaks selleks ka jääma. Ma ei näe, et olukord oleks selles vallas meil nii halb, et riik peaks nii agressiivselt sekkuma.”

Kirjaneni hinnangul peaks majandusaasta aruande esitamata jätmisele reageerima kreeditorid ja lepingupartnerid, mitte riik. "Ma usun, et valdavas osas laenulepingutes on selle kohta ka mehhanismid olemas,” ütles ta. Kirjanen ütles, et teine tasand selles on kõikide juhatuse liikmete võimalus ja võimekus tegelikkuses neid protsesse mõjutada ja mida see endaga kaasa toob. “Näiteks omanike eriarvamus audiitoriga, mis võtab aega, jne.”

Kirjanen soovitab selle seaduseelnõu taustal poliitikutele enne millegi otsustamist see hoolikalt läbi kaaluda. "Päris kõiki hullumeelseid ideid ei ole vaja seaduseks vormida.”

Loe lisa Äripäevast

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150