Autor: Metsamajandusuudised.ee • 18. jaanuar 2019

Metsandus 2018: tuliste ja kirglike vaidluste aasta

Keskkonnaminister Siim Kiisler vaatab eelmisele aastale tagasi ja tõdeb, et metsandus oli suure tähelepanu all.

Siim Kiisler
Autor: Aare Hindremäe

Minister kommenteeris möödunud metsa-aastat alljärgnevalt:

Metsandus on olnud lõppenud aastal erakordselt suure tähelepanu all, metsade teemal on palju sõna võetud ning erinevat infot on seeläbi olnud külluses.

Millist infot saab sellest aga puhta tõena võtta, millisesse tuleks suhtuda skeptiliselt? Küllap just see ongi olnud 2018. aastal väga paljude jaoks suureks õppimiskohaks.

Metsade tuleviku teemalised mõttevahetused on olnud kirglikud. Ka järgmise kümnendi metsanduse arengukava (MAK2030) ettevalmistamise töörühmas on olnud tuliseid vaidlusi selle üle, millised metsanduse probleemid vajavad uue arengukavaga lahendamist. Küll aga on selge, et püstitatud eesmärk saavutada MAK2030-ga ühiskondlik kokkulepe meie metsade jätkusuutlikuks majandamiseks, oli ainuõige tee. Tänu sellele oleme jõudnud sinnani, et metsanduse üle ei arutata mitte tänaval, vaid ühise laua taga. Suures pildis jõudsime ka üksmeelele probleemide olemuses.

Metsanduse teemal on olnud võimalik sõna sekka öelda ka teistel soovijatel. Olgu selleks siis Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse 2018. aastal tehtud avaliku küsitluse kaudu, osaledes MAK2030 avalikel infopäevadel või rääkides kaasa arvamusfestivali metsaalal.

Äripäev küsis 2018. aasta avalikus metsadebatis võtmeisikuteks saanud inimestelt, mida lõppenud aasta neile ja ehk ka kogu ühiskonnale õpetas ning mida ootavad nad käesoleval aastal metsanduses.

Vaatamata sellele, et metsades toimuv võib tekitada palju emotsioone, tasuks lõplikke seisukohti kujundada faktidel põhineva info najal. Usaldada tasub eksperte ja teadlasi, kes metsanduse valdkonna infoga igapäevaselt töötavad. Ka metsanduse arengukavas soovime leida metsanduse probleemidele teadmistest lähtuvaid lahendusi.

Igapäevaelus andis möödunud aastal aga selgelt tunda puidu hinnatõus. Paljud tajusid seda küttepuid ostes, kuid oma mõju on sellel ka tööstusele. Arusaadavalt soovib metsaomanik oma vara pealt tulu teenida just siis, kui puiduhind on kõrge. See aga viib ka raiemahtu praegu ülespoole.

Küll on ka metsaomaniku huvides see, et ta majandaks oma metsa kestlikult ja heaperemehelikult, nii et tal jaguks ka edaspidiseks metsa, mille hüvesid nautida. Seega tasub nii arengukava koostades kui ka argiseid otsuseid langetades lähtuda sellest, et metsad tooksid meile rõõmu nii täna kui tulevikus.

Ain Alvela, kaasautor

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Erkki VilippReklaamimüügi projektijuhtTel: 51 77 736