Autor: Metsamajandusuudised.ee • 21. jaanuar 2019

Metsandus 2018: Puitmajaehitus jäi kahe tule vahele

Lauri Kivil¸ Eesti Puitmajaliidu tegevjuht, näeb oma valdkonda, kui keskkonnasäästliku lahenduse pakkujat. Kahjuks tuli 2018. aastal tõdeda, et ka puitmajaehitajaid peetakse looduskeskkonna hävitajateks.

Lauri Kivil
Autor: Erakogu

Eesti Puitmajaliidu tegevjuht kommenteeris möödunud metsa-aastat alljärgnevalt:

Kõik meie ümber on materiaalne ning toodetud mingist algainest. See on lihtne tees, millest saavad aru kõik inimesed – vajame eluks teatud asju ning need on valmistatud millestki.

Iga valmistatud toode rahuldab teatud hulga meie vajadusi, kuid tekitab ka mõõdetava koguse muudatusi meid ümbritsevas keskkonnas, olgu selleks siis saaste vähenemine või suurenemine, liigilise koosseisu muutus, füüsiliste keskkondade ümber kujundamine vms.

Äripäev küsis 2018. aasta avalikus metsadebatis võtmeisikuteks saanud inimestelt, mida lõppenud aasta neile ja ehk ka kogu ühiskonnale õpetas ning mida ootavad nad käesoleval aastal metsanduses.

2018. aasta on nii kohaliku metsanduse dialoogi avardumise kui kliimamuutuste kontekstis märgilise tähendusega. Kui Eestis keskendutakse peamiselt metsade säilitamisele, siis globaalsel tasandil otsitakse lahendusi pigem kliimamuutuste kontrolli alla saamisele. Peamise probleemkohana otsitakse võimalusi ehitustegevusega kaasneva saaste ning süsiniku emissiooni vähendamiseks. Selle probleemi ühe lahendusena nähakse ehituses eelkõige puidu oskuslikumat ja suuremas mahus kasutamist. Kahjuks on kohaliku metsanduspoliitika diskussioonid selles osas puudulikud.

Aasta metsanduses on tekitanud olemuslikke küsimusi ka puitmajatootjatele. Oleme ennast ikka pidanud sektoriks, mis pakub omas segmendis parimat keskkonnasäästlikku ehitustehnilist lahendust. Oleme suutnud luua tuhandeid kodusid, lasteaedu, koole, haiglaid jm eluks vajalikke hooneid, millest paljude süsinikujalajälg on negatiivne või vähemalt kordades väiksem, kui traditsioonilise ehitusviisiga valminud hoonete puhul.

Mets on alati inimestele tööd ja leiba andnud ning teeb seda ka praegu. Meie nutikusest oleneb, kui mõistlikult me metsasaadusi kasutada oskame ning kuidas see kõik aitab riiki tugevamaks ja jõukamaks muuta. Kahjuks on sel aastal ka meile otsa vaadatud kui looduskeskkonna hävitajatele. Ometigi oleme need, kes päriselt annavad puidule hoonetes uue elu, loome suurt lisandväärtust majanduses ning panustame väga tugevalt nii saaste kui süsiniku emissiooni vähedamisse. Lähtume põhimõttest, et meie eesmärk ei ole võimalikult suures mahus puidu kasutamine – me pigem otsime lahendusi, kuidas puidu kasutusega vähendada või asendada taastumatuid ressursse ja materjale. Selles osas on arengud globaalsed ning kliimamuutuste ennetamisega sisuliselt tegelevad riigid näevad puidu suuremat kasutamist hoonete ehituses kliimamuutuste peatamiseks vältimatu vahendina. Riigina peame selles panustama ka meie ning just see küsimus peaks metsanduspoliitika debatis olema oluliseimal kohal.

Puitmajasektori jaoks on elementaarne, et Eesti metsanduspoliitika arvestab nii kodaniku, ettevõtja kui riigi huve. Meil peab säilima võimalus puhata metsas närve ja väheneda ei tohi ka metsamaa osakaal, puidutagavara, metsade liigiline ja vanuseline mitmekülgsus. Kuid kõige selle juures peame nägema suuremat pilti ja kasutama meie ainsat taastuvat loodusvara oskuslikult ka meid ümbritseva materiaalse keskkonna loomiseks.

Ain Alvela, kaasautor

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Erkki VilippReklaamimüügi projektijuhtTel: 51 77 736