Erakonnad leiavad, et riik peaks suurendama investeeringuid puidutehnoloogiate teadusarenduseks

Detsembris kutsus Eesti Teaduskoda avalikkust toetama teadusrahastuse suurendamist, et jõuda teaduse rahastamiseni Riigikogu poolt kinnitatud Teadmistepõhise Eesti strateegias kokkulepitud 1%-ni SKT-st. Valimiste eel on kõik senised parlamendierakonnad ning lisaks Eesti 200 üksmeelel, et teiste valdkondade kõrval tuleks riigil suurendada ka investeeringuid puidutehnoloogiate teadusarenduseks.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul mängib vähene teadusrahastus olulist rolli ka Eesti ettevõtete innovatsiooni pidurdamisel. “Puidusektor on hea näide sellest, kuidas innovatsiooni tehakse mujal. Just vähene teadusrahatus on üks põhjuseid, miks Eesti puidusektor ei ole suutnud kogu raiemahtu ise väärindada ja ekspordib 2,5 kuni 3 miljonit m3 puitu Skandinaaviamaadesse. Seal kasutatakse seda puitu tselluloosi- ja paberitööstuses lõpptoodangu valmistamisel. Soomes ja Rootsis oli puidusektori tootlikkus 2015. aastal töötaja kohta ligikaudu 60 000 €, meil aga alla 30 000 €,” näitlikustab Välja.

“Investeeringute suurendamine puidutehnoloogia teadusarenduseks aitaks seda olukorda tasakaalustada. Nõnda saaksime Eesti puidust luua meil siinsamas Eestis kõrgema väärtusega tooteid,” märkis Välja. “Lisaks aitaks puidust loodud tooted ja materjalid vähendada meie tarbimisühiskonna keskkonnamõjusid ja taastumatute loodusvarade kasutust. Õppides oma suurimat taastuvat loodusvara, puitu, eri viisidel kasutama, saame luua Eestist innovatiivse roheriigi, mis on eeskujuks üle maailma,” visioneeris Välja võimalikku tulevikku.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ning Eesti Erametsaliit küsisid suuremate erakondade arvamust metsanduse kohta, töötasid läbi nende valimisprogrammid ja reastasid erakonnad metsanduse valimiskompassile. Kompass annab igaühele võimaluse ka võrrelda, millise erakonnaga tema vaated kõige sarnasemad on. Kompass on leitav https://erametsaliit.ee/valimiskompass/