Autor: Metsamajandusuudised.ee • 25. jaanuar 2019

Metsandus 2018: Põhja lasti hea ja vajalik asi

Metsahaldusfirma juhataja Mart Erik leiab, et 2018. aasta oli Eesti Vabariigi arengus pöördeline – tehti tagurpidikäik, millega otsustajad jätsid kasutamata elu võimaluse, mis viinuks riigi majanduse ühe veduri uuele tasandile.

Mart Erik
Autor: Väino Rozental

Mart Erik kommenteeris möödunud metsa-aastat ja metsanduse tulevikku alljärgnevalt:

Oma maal kasvava puidu väärindamine oleks võinud jõuda maailma tasemele - meie oma investorite rahaga ja meie oma inimeste jaoks. Hea ja vajalik asi lasti põhja ilma teaduslike uuringuteta, pelgalt emotsioonidele toetudes, mida kütsid üles populistid ja väheinformeeritud hirmudest heidutatud isikud ilma selget alternatiivi pakkumata.

Äripäev küsis 2018. aasta avalikus metsadebatis võtmeisikuteks saanud inimestelt, mida lõppenud aasta neile ja ehk ka kogu ühiskonnale õpetas ning mida ootavad nad käesoleval aastal metsanduses.

Metsandusteadus on ajatu. Ükski teadlane, isegi mitte ökoloog, ei suuda muuta puude elutsüklit nii, et panna vana puud siduma süsihappegaasi rohkem, kui taim seda tema aktiivse kasvu perioodil teeb. Liigirikkus ei ole ainult ürgmetsa pärusmaa. See on olemas – üllatus-üllatus – ka raielangil, sest igas metsa kasvufaasis on omad loomad, seened ja marjad.

Annaks Jumal, et järgmised suved Eestimaal ei tuleks nii kuumad ja kuivad, nagu tänavu, sest just nimelt kliimamuutusest tingituna tekivad meie metsades uued ohud – eeskätt üraski rünne vanade kuusikute vastu. Näen aegajalt isegi hirmuund sellest, et Lahemaa, Karula ja Otepää vanad kuusikud on kõik kuivanud ja seal toimub massiline lageraie, nagu see on juba juhtunud Põhja-Ameerikas ja Euroopaski. Tõenäosus selleks on ülisuur, sest protsess on meilgi juba alanud.

Muuseas, viimased suured metsade ostud Latgalis, Ida-Lätimaal, annavad tunnistust sellest, et nüüd on lätlastele saabunud võimaluste aeg – küllap sinna see tehas tuleb! Ja eks nad ole kindlasti meie kogemusest õppinud.

Loodan, et sel aastal ilmutavad kõik metsanduse valdkonda mõjutavad isikud rohkem riigimehelikkust, olgu need siis poliitikud, ärimehed või ajakirjandus. Ega ma muud soovida oskagi.

Ain Alvela, kaasautor

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150