Autor: Metsamajandusuudised.ee • 29. jaanuar 2019

Pelletikütte kasutamine kodumajapidamistes on kasvanud

Kodusooja saamisel on eestlaste kütte-eelistused aastatega muutunud. Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) viis läbi uuringu „Eesti ökoloogilise maksureformi realiseerumine“ ja tõi selles välja, milline oli kümne aasta jooksul kodumajapidamistes kasutatavate kütteainete tarbimine.

Pellet
Autor: Pixabay

Puitbriketist- ja graanulitest toasooja saamine on kodumajapidamistes kolmandal kohal ja puitkütuste kasutamine kodudes on kümne aasta jooksul pea viiekordselt kasvanud.

Ajavahemikul 2006-2016 on puidubriketi ja –graanulite, vedelgaasi, kerge kütteõli ning maagaasi kasutamine küttesüsteemides suurenenud, kivisöe puhul on märgata selget vähenemist. Neile kütteallikatele lisandub veel väärindamata puitkütuse kasutus, mille tarbimine vaadeldud perioodil on olnud üsna stabiilne: 2007. aastal 2185 tuhat tm, 2016. aastal 2092 tuhat tm. Seda alljärgnev joonis ei kajasta.

Kodumajapidamistes kasutatavate kütteainete tarbimine Eestis 2005 ja 2016, tuhat tonni, maagaasi puhul milj m3 (Statistikaamet, 2018)
Autor: SEI Tallinn

Paljud uued ja renoveeritavad eramud on valinud keskkonnasõbralikuma kütteviisi ja aastatega läinud üle puitgraanuli- ehk pelletiküttele. Seda kütteviisi eelistatakse järjest enam märkimisväärselt odavama hinna ja mugava kasutuse tõttu.

TASUB TEADA:

7. juulil 2005. a kinnitas Eesti Vabariigi Valitsus ökoloogilise maksureformi (ÖMR) lähtealused, soovides anda signaali nii tarbijatele kui tootjatele loodusvarade säästlikumaks kasutamiseks ning keskkonnakaitseliste meetmete rakendamiseks. ÖMRi puhul peetakse oluliseks seda, et üldine maksukoormus ei tõuseks ja fookus tuleks suunata pigem tööjõu maksustamiselt tarbimise maksustamisele.

SEI Tallinna vanemeksperdid Helen Poltimäe ja Kaja Peterson analüüsid uuringus „Eesti ökoloogilise maksureformi realiseerumine“ 2005. aastal valitsuse kinnitatud ökomaksureformi lähtealuste realiseerumist ja jõudsid järeldusele, et kahjuks pole muudatused Eesti maksupoliitikas suutnud keskkonnamõjusid oluliselt vähendada.

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150