Autor: Metsamajandusuudised.ee • 1. veebruar 2019

Kas varsti lendavad meie metsade kohal droonid?

Luua metsanduskooli metsuri eriala õpilased soovivad välja töötada uuenduslikke erialaseid lahendusi: tarkvara droonile ja Android-seadmele, mis teostab metsamõõtmist täpsemalt ja väiksema ajakuluga.

Romert Rehe ja Silver Pärn
Autor: Silver Pärn

Praegu peab metsa mõõtmiseks kasutama erinevaid tööriistu, mida on ebamugav kaasas kanda. Samsung Digi Pass programmis võistlevasse meeskonda „Flying Forest“ kuuluvad Romert Rehe, Mihkel Märtin ja Silver Pärn soovivad tehnoloogia abil selle mure ära lahendada.

„Kui praegu metsamees ei näe, mis toimub puude ladvas, siis drooni abil saab näiteks märgata mõnda olulist seenhaigust. Samuti on raske teostada mõõtmisi, kui on tihe alusmets. Tarkvara suudab mõõta puu kõverusi, mida hetkel turul keegi veel edukalt teha ei suuda,“ kirjeldas meeskonna juht Pärn võistlusideed.

Rohkem väiksema ajakuluga

Pärn arvab, et digitehnoloogia mõjutab oluliselt ka metsuri erialal töötamist ning tuleviku karjäärivõimalusi. „Infotehnoloogia teeb metsanduses kindlasti töö tegemist lihtsamaks ja kiiremaks. Informatsiooni hankimine muutub olulisel määral, digilahendustega on oluline kaasas käia,“ selgitas ta koolitusprogrammis osalemise põhjust.

Silver Pärn selgitab, et idee teha projekt„Flying Forest“ sündis soovist teha vähema ajaga enamat. „Idee tuli sellest, et soovisin metsade mõõtmist ja hindamist teha väiksema ajakuluga. Leidsin, et kõige mõistlikum oleks seda teha drooni abiga. Drooniga saab läbida suuri vahemaid väiksema ajakuluga, kui seda jala tehes. Kuna Luua Metsanduskooli infotahvlitel oli teade, et on võimalus osaleda Samsungi Digipassil, siis otsustasime sinna oma ideega minna. Sealt tulnud info oli väga positiivne, mis andis veel hoogu juurde tegeleda antud projektiga,“ selgitas Pärnu.

Samsung Digi Pass

Digipädevusi edendava koolitusprogramm Samsung Digi Pass hõlmab üle Eesti kümneid kutsekooliõpilaste meeskondi, kes võistlevad mentorite abiga digiideede prototüüpimises.

Koolitus aitab osalejatel omandada digivaldkonna ettevõtluses olulisi oskuseid, mis aitavad noori tuleviku karjäärivalikutes. Programmi ajal saavad noored osa mitmekülgsest koolitusprogrammist ja teevad koostööd mentoritega noorte poolt välja pakutud ideelahenduste arendamiseks

Võitja selgub veebruaris.

RMK näeb noorte algatuses potentsiaali

Projektimeeskond käis ka kohtumas Riigimetsa Majandamise Keskusega (RMK), neid võõrustas metsamajanduse spetsialist Mikk Männiste, kelle kinnitusel on RMKs juba täna digilahendused lahutamatu osa tööprotsessist.

RMK näeb noorte projektil ja igasugustes IKT-lahendustes perspektiivi, eriti, kui uudsed lahendused võimaldavad tööd efektiivsemalt teha ning metsa kohta andmeid kiiremini ning täpsemalt koguda.

„Tehnoloogia on arenenud nii kaugele, et projekt tundub reaalselt teostatav. Kõik lahendused on head, mis teevad metsanduslike andmete n-ö kojutoomise efektiivsemaks. Eriti hea on, kui elektroonilisi mõõteseadmeid kasutades suudetakse ka andmete täpsus paremaks teha,“ kommenteeris Männiste õpilaste metsamõõtmise digiideed.

RMK ei ole kasutanud veel droone metsamõõtmistel nagu Flying Forest seda plaanib. „Droone on kasutatud metsauuenduse ning tormikahjude hindamiseks ning alast visuaalse pildi saamiseks, näiteks soode taastamise projektides. Lisaks on püütud hinnata suurulukite arvukust,“ lisas RMK metsanduse spetsialist.

Mikk Männiste tõi välja need abivahendeid, mida RMK kasutab, et saada metsast üldpilti.

„Kaugseirest kogutava info kasutamine on RMK metsakorraldajatele igapäevane, kuid seda infot kasutatakse abivahendina. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kasutatakse maa-ameti lendude andmeid - ortofotod ja lidariandmed. Lisaks kasutatakse ka tasuta kättesaadavaid satelliitandmeid.

Täpsemalt kasutatakse järgmisi kaugseire andmeid: nähtava spektri ortofotod; infrapunase spektri (metsanduslikud) ortofotod; lidarandmetest tuletatud metsa kõrgus ja tagavara arvandmetena, neist omakorda on arvutatud ristlõikepindala ja täius; lidarandmetest toodetud metsa kõrguse ja tagavara kaart ja satelliitandmetest tuletatud metsade liigiline koosseis nii arvandmete kui kaardina,“ loetles Männiste.

Nagu juba välja toodud, kasutatakse kõiki neid andmeid abivahenditena metsade eraldiseviisiliseks maapealseks inventeerimiseks. Kaugseire andmete põhjal metsavarudest üldistusi ja arvutusi ei tehta. „

„Hetkel meil koostöökokkulepet „Flying Forest“ meeskonnaga ei ole, aga kui tullakse konkreetsete ettepanekutega või abipalvega, siis ikka aitame võimaluste piires. Eestvedajad on entusiastlikud ja tunnevad metsanduse vajadusi ja võimalusi juba päris hästi. Kindlasti võimaldab projekt neil saada targemaks kaugseire vallas,“ lisas Mikk Männiste.

Vaja spetsiaalset drooni ja tarkvararakendust

„Flying Forest“ projekti abil plaanib meeskond drooniga metsa mõõtmisel kasutada erinevaid sensoreid, mis aitaks tuvastada metsa tunnused. Silver Pärna sõnul nad soovivad, et lõpuks saab tulemusi kasutada metsaomanik ja metsandusettevõtjad. „Tulemuste pealt näeks ära, kui suur on metsa tagavara, millised on puuliigid, milline on täius. Samuti plaanime, et droon suudaks ära mõõta puu kõverused. Kui droon suudab mõõta puu kuju ja kõverusi, siis saab metsa olemusest parema ülevaate. Plaan on valmis saada selline rakendus, mida saab kasutada nutitelefonis või tahvlist,“ ütles Pärn ja tõi näiteks, et nii saaks uue lahenduse abil kinnitada mõõtmistoimingud ja saata edasi faile infosüsteemi. „Vajaduse korral saaks teha korrektuure arvutis, kui seda peaks vaja minema. Projekti rakendamist abistaks kindlasti tehnoloogia areng erinevate kaardistamissensorite poole pealt.“

Projekti eesmärk on välja töötada seade ja tarkvararakendus. Rakendus oleks Androidi baasil ja seade oleks spetsiaalselt tehtud droon, kus on vajalikud sensorid peal. „Sellist mõõtmist pole võimalik teha n-ö igamehe drooniga nagu seda on Mavic 2 pro ja Phantom“, tõdeb „Flying Forest“ projektijuht.

Valmis viie aastaga

„Flying Forest“ meeskond teab juba, et selle tarkvara müümine võib osutuda üheks keeruliseks osaks. Samas on nad kindlad, et turgu sellisel tootel oleks. „Hinda me veel ei oska öelda, kui palju see kasutajale maksab, kuid kõige odavam see ei saa olema,“ lausub Pärn.

Projekti meeskond arvab, et täiusliku tulemuseni ja projekti müügikõlblikuks saamiseni võib

jõuda juba lähima viie aasta jooksul. Projekt nõuab koolinoortelt muidugi palju aega ja pühendumist. Silver Pärn sõnas, et nad on selleks valmis ja annavad endast parima, et projekt kiiremini valmiks.

Kahjuks tõdes ta, et lisaks ajale on neil veel puudu ka inimressursist, kes aitaks tehnilise poole pealt. „Projekti kiiremaks valmimisele on igati teretulnud IT-arendajate, programmeerijate ja investorite, kes sooviksid projekti panustada, abikäed. Oma mõtetest ja abist võib teada anda e-postiga [email protected] või telefonitsi 5301 3824,“ ütles Pärn lõpetuseks.

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150