Autorid: Kristel Härma, Jaanus Vogelberg, Metsamajandusuudised.ee • 11. veebruar 2019

Jaapan pakub võimalust Eesti ettevõtjale

Jaapanis seisma jäänud tehnoloogia areng võiks olla hea võimalus Eesti firmade jaoks, leiavad nii Jaapanisse läinud ettevõtjad kui ka kohalik ekspert.

"Paljudes kohtades ei saa isegi kaardiga maksta," ütles Hiiumaa puidutootja Vesset juht Toomas Pertel ning märkis, et veel paarkümmend aastat tagasi oli Jaapani elektroonika kompetents ulmeline.
Autor: Meeli Küttim

"Ammusel ajal, 40–50 aastat tagasi, oli meil palju innovatsiooni, aga praegu oleme seda kaotamas,“ ütles EASi ekspordinõunik Jaapanis Makoto Suhara. Suhara hinnangul on see hea võimalus uuenduslikele Eesti ettevõtjatele, kes saavad nii siseneda suurele ja stabiilsele Jaapani turule.

"Paljudes kohtades ei saa isegi kaardiga maksta."

Hiiumaa puiduettevõtte Vesset juht Toomas Pertel ütles, et paarkümmend aastat tagasi oli Jaapani elektroonika kompetents ulmeline. "Nüüd võib juba öelda, et nad on Hiinast ja Koreast veidikene maas. Nii huvitav, kui see ka pole, aga paljudes kohtades ei saa isegi kaardiga maksta,“ rääkis ta. "Ülemäära e-riik nad ei ole.“

Perteli hinnangul on e-teenustel Jaapanis ruumi. Tema sõnul on nad aga väga traditsioonidele keskendunud: taksod on 1980. aastatest pärit Toyotad, digiallkirjast ei tea nad midagi.

Millega on mõtet Jaapani turule minna?

Vesseti juht Toomas Pertel:

Puitu neil endal palju pole. Suur osa maastikust on mäed ja seal on esiteks langetamine kallis, teisest küljes hindavad nad loodust ka kõrgelt. Toiduvalik on Jaapanis tõeliselt lai, peab hea hind olema. Ehitusmaterjali imporditakse. Nende eksport on elektroonika ja autod, import kõik muu.

Algus võib tulla raskelt

Toomas Pertel rääkis, et neil läks esimese kliendi saamiseks läbirääkimiste peale lausa kolm aastat. "Neil on ettevõtete hierarhia täpselt paigas, madalama astme mänedžerid ei tohi oma peaga otsustada. Kui on midagi väga uut, siis on protsess hästi pikk.“

Siiski läheb Perteli sõnul mõne ettevõttega ka vaid pool aastat aega, et koostööd planeerida. Ta märkis, et kui seal juba tegutsed, võtavad jaapanlased seda kui tugevat referentsi. "Kui alles sisened, siis nende jaoks oled sa mitte keegi. EASi soovitus on päris kõva referents, see näitab nende jaoks, et riik on taga,“ ütles ta ja märkis, et üldiselt suhtuvad nad Balti riikidesse praegu veel kõhklevalt.

Selleks, et Jaapani suletud ühiskonda ligi pääseda, peab Perteli sõnul saavutama suure usalduse. "Nad on superlojaalsed, kui sa juba oled sees ja toimetad ja usaldust ei kuritarvita.“

Tasub aga olla tähelepanelik sellega, et otse „ei“ jaapanlased sulle näkku ei ütle. Pertel kirjeldas, et jaapanlastel on kaks mina: grupisisene mina perekonnas ja töökaaslaste seas ning väline mina, kes on hästi viisakas, vabandav ja konflikti vältiv. "Kui saad siseringi, on jaapanlane aus ja otsekohene,“ ütles ta ja märkis, et neid kahte isiksust tähistavad sõnad "honne" ja "tatemae".

TASUB TEADA:

1. veebruaril jõustus Euroopa Liidu ja Jaapani vaheline kaubandusleping, mis on kõigi aegade kõige ulatuslikum kahepoolne lepe ja kaotab tariifid pea kõikidelt toodetelt.

Jaapan on juba praegu Eesti tähtsuselt 11. kaubanduspartner väljaspool ELi ja kogu ekspordimaht Eestist Jaapanisse on 70 miljonit eurot.

Soomel on veel Eesti ees eelis

EASi ekspordinõunik Jaapanis Makoto Suhara märkis, et Eestis on rohkem ettevõtlikkust ja noori inimesi, kes üritavad midagi ära teha. Samuti lubab meie kultuur vigu teha. "Jaapanis ei ole vead lubatud. Tokios hilinevad isegi rongid kuu aja jooksul kokku 15 sekundit. Me oleme sellega teiste riikidega võrreldes natuke hullud,“ tunnistas Suhara.

Ta tõdes, et mitteeksimine on standard, mida Jaapani ärimaailm ootab ka Eestilt.

Loe pikemalt Äripäevast.

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Erkki VilippReklaamimüügi projektijuhtTel: 51 77 736