Autor: Metsamajandusuudised.ee • 15. veebruar 2019

Raiemahud peaks tulema metsanduse arengukavast

Erakonna esindajad sai maaelufoorumil vastata, kes ja kuidas peaks kehtestama iga-aastase raiemahu ja kui suur see peaks olema.
Autor: Pixabay

13. veebruaril toimus Tartus Maaelufoorum, kus tutvustati riigikogu valimiste eel erakondade seisukohti maaelu arengu, põllumajanduse, jahinduse ja metsanduse teemadel. Poliitikud tõid välja, mida nad arvavad raiemahu määramisest ja enamus jõudis tõdemuseni, et see peaks tulema uuest metsanduse arengukavast (MAK 2013).

Maaelufoorumil tegid erakondade esindajatele oma ettekanded metsaomanik Ülle Läll ja Eesti Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv. Ülle Lälli ettekanne rääkis metsaomanike ebavõrdsest olukorrast ja eraomandi püsimajäämise murest ning Talijärv püüdis lahti mõtestada, mida jätkusuutlik metsandus tähendab.

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul käib ühsikonnas suuremat sorti polariseerumine. Maa- ja linnainimeste arusaamiste vahel haigutab suur lõhe. Jahimeestele teeb muret, et enamasti püssiga meest metsas peetakse erinevalt Kesk-Euroopale meil ühiskonna häbiplekiks.

Peale metsa- ja jahiteemade sõnavõttu, said poliitikud võimaluse paneelis asja arutada. Iga erakonna esindaja vastas, kes ja kuidas peaks kehtestama iga-aastase raiemahu, kui suur see peaks olema ning mida olulist soovib metsa ja jahinduse osas lisada.

Erakond Isamaa esindaja Helir-Valdor Seeder arvas, et lubatud raiemahu osas peaks selgus tulema valmivast metsanduse arengukavast. „Arvan, et laias laastus on asjad metsanduses korras. Metsamaa on põllumaast võrreldamatult paremini seadustega kaitstud ja reguleeritud. Riigi raiemahud on olnud enam-vähem stabiilsed, mõningane suurenemine tuleb erametsadest, tänu viimaselajal tõusnud puiduhindadele,” kommenteeris Seeder.

Reformierakonna esindaja Urmas Kruuse peab oluliseks tasakaalu otsimist. „Kui istud riigikogus ja kuulad eri ekspertide arvamust, siis tekib küsimus, mis poole valid. Arvamused on ühest äärmusest teise. Tasakaalu otsimine on hädavajalik. Olen seda meelt, et RMK ei peaks eelarve täitmise mõttes survestama oma metsaraiet. Usun sellesse, et jahimeeste, metsameeste ja maaomanike koostöö kindlasti paraneb,” tõdeb Kruuse.

Anneli Ott Keskerakonnast leidis, et tuleb ühiselt kokku leppida, kuidas arvestada metsa juurdekasvu. „Raiemahu teemal on oluline kokku leppida, kuidas arvestame juurdekasvu, kas kõik ühte patta, nii lepad, haavad kui ka palgimaterjal või vaatleme puuliigiti eraldi. See arusaamatus põhjustabki vaidluskohti,“ Ott loodab, et metsanduse arengukavas lepitakse mahud kokku ja see lahendab probleemi.

Sotsiaaldemokraatide esindaja Ivari Padar nõustub eelnevaga, et arengukava on see koht, kus eksperdid lepivad omavahel kokku, kuidas asjalood on. „Tartu linnas peetakse maksumaksja rahaga üleval kahte ülikooli, Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli, kus üks ütleb, et raiutakse liiga palju ja teine ütleb, et liiga vähe. Uus arengukava on see koht, kus eksperdid tulevad kokku ja ütlevad, et vot nii on kõige parem. Eksperthinnang saab tulla sellest kavast, mitte kusagilt mujalt. Riigikogu tualetist ei saa seda tulla. Jahinduse ja metsanduse pealt tekkinud emotsioone vaadates tundub, et valgustavat ja selgitavat tegevust peaks rohkem olema,“ poitiivsena tõi ta välja RMK matkarajad, mis aitavad inimesi metsa tuua.

Kalle Põld EKRE-st oli kindel, et hetkel keegi raiemahu numberid välja öelda ei julge. „Te ei kuule täna siin kellegi käest, kui suur see raiemaht võiks olla. Lähtumine metsade aastasest juurdekasvust on täiesti vale. Mida vanem on mets, seda väiksem on juurdekasv. Raiemahtusid tuleb riiklikult kavandada. Raiemahu kavandamise ja raiemahu piirangu vahele ei saa mitte mingi juhul võrdusmärki panna,“ ning lisas jahinduse koha pealt juurde, et kõik ei ole jahiseadusega rahul. „Jahimehed ei ole rahul, et nemad peavad maksma ulukikahjude kompenatsiooni,” lisas Põld.

Kaul Nurm Vabaerakonnast arvas, et raiemahtude määramine on tulevikus infotehnoloogia ja matemaatikute käes. „Ma püstitaks ülesande, et miks seda raiemahtu on vaja. Ütleme, et see on x miljon tihumeetrit, aga kas see peaks kehtima nii täna, homme, kui ka mitme aasta pärast? Tänapäeval oleme väga lähedal neile infotehnoloogilistele lahendustele, mis ütlevad, kui palju ja mis vanuses metsa kasvab. Kui tehniliselt peagi see võimalik, siis püstitatud ülesande lahendamine on matemaatikute teha," lisab Nurm.

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150