Autor: Metsamajandusuudised.ee • 21. veebruar 2019

Metsandus mängib kliimapoliitikas väga suurt rolli

LULUCF määrust ja valminud arvestuskava tutvustav seminar Keskkonnaagentuuris
Autor: Evelin Süld

Maakasutussektoril on oluline roll kliimamuutustega tegelemisel. Alates 2008. aastast on Euroopa Liit LULUCF sektori kasvuhoonegaaside heitkoguseid seiranud. Eestil on valminud metsanduse arvestuskava perioodiks 2021-2025, mis annab ülevaate metsanduse kasvuhoonegaaside heitekoguste ja sidumise kohta. LULUCF määrust ja metsanduse arvestuskava tutvustaval seminaril jagasid selgitusi Keskonnaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuri esindajad.

Kliimapoliitika eesmärkide täitmisele aitab suuresti kaasa maakasutuse sektor (LULUCF sektor). Keskkonnaministeeriumi asekantseleri Marku Lambi sõnul on üks olulisi süsiniku sidujaid metsandus. „Eestis on piisavat palju metsa, mis suudab heidet omajagu siduda. Nii globaalselt kui ka Euroopa siseselt maakasutusektor peab panustama üheselt, et ülejäänud sektorite heiteid neutraliseerida,“ kommenteeris Lamp.

Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala rõhutas, et vaatamata sellele, et Eestis on metsa ja metsamaad piisavalt, on globaalne trend siiski murettekitav. „Kõrbestumine, viljaka maa vähenemine, joogivee puudus ja seeläbi tekkivad kliimapagulased on Eestile esialgu veel võõrad, kuid nende mõjudega peame hakkama varem või hiljem ka meie tegelema. Parem siis juba ühiselt asuda likvideerima selle põhjuseid, kui hilisemaid tagajärgi,“ täpsustas Ala.

Pariisi kliimaleppe raames on seatud eesmärk 2030. aastaks vähendada süsinikheidet ligi 40 protsendini 1990. aasta heitekogusest ja saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalne majandus. Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Getlyn Denks rääkis, et liikmesriikidele jäetakse vabad käed, kas ja kuidas eesmärke saavutada. „Metsandus mängib kliimapoliitikas väga suurt rolli. Kõik stsenaariumid, mis arutelulaual on olnud, näitasid et täiesti nulli ei ole sajaprotsendiliselt võimalik süsinikheidet viia. Teatud osa jääb see alati alles,“ selgitas Denks ja täpsustas, et siin tulevad meil appi mehaanilised ja bioloogilised sidujad. „Bioloogilise siduja all peame silmas LULUCF sektorit ja peamiselt metsandust“, kommenteeris kliimaosakonna juhataja.

Keskkonnaagentuuri metsaosakonna peaspetsialist Maris Nikopensius tutvustas sellest lähtuvalt Eesti metsanduse arvestuskava koostamise põhimõtteid ja sisu. „Arvestuskava ei fikseeri ega piira metsa raiemahtu, vaid esitleb läbipaistvat metsa heitkoguste võrdlustaseme (FRL) arvutusskeemi,“ täpsustas Nikopensius ja lisas, et FRL on aluseks metsa heitkoguste võrdlemisel sektori heitkogustega vastavusperioodil 2021-2025.

FRL koostamisest kõneles oma ettekandes lähemalt Keskkonnaagentuuri metsaosakonna peaspetsialist Madis Raudsaar, kelle sõnul on metsa puhul tegu keeruka süsteemiga, mis üheaegselt nii emiteerib kui ka seob CO₂. „Seejuures metsas tehtavad tegevused ei oma mõju samal aastal, vaid pikema aja jooksul,“ lisas Raudsaar. Välja on arvutatud, et Eesti metsade võrdlustase aastateks 2021-2025 on -1,89 miljonit tonni CO₂ ekvivalenti. „See sisaldab puittoodetes seotud süsinikku,“ täpsustab Raudsaar.

Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialist Enn Pärt andis ülevaate, milline on Eestis mets 100 aasta pärast. „Lähimatel aastakümnetel metsa tagavara ja juurdekasv ilmselt vähenevad. Kaugemas tulevikus stabiliseeruks majandatava metsa tagavara tasemel 320-330 miljonit tihumeetrit, juurdekasv oleks tasemel 12,5-13 miljonit tihumeetrit, seda ka erinevate raiestsenaariumite korral,“ tutvustas Pärt sellekohaseid arvutustulemusi.

Riigiti on püstitatud Euroopas ühine kliimapoliitika eesmärk, mis aitab täita globaalset eesmärki. Iga riik peab leidama parima lahenduse eesmärkide elluviimiseks. LULUCF määruse kehtivusperiood on 2021-2030. aastani.

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150