Autor: Metsamajandusuudised.ee • 21. veebruar 2019

Metsanduse abil kliimaneutraalseks

Keskkonnaministeeriumi asekantseleri Marku Lambi sõnul on üks olulisi süsiniku sidujaid metsandus.
Autor: Keskkonnaagentuur

Keskkonnaagentuuris toimunud LULUCF määrust ja valminud metsanduse arvestuskava tutvustaval seminaril jäi kõlama, et kliimaneutraalsuse saavutamisel on Eestil võimalus suuresti ise otsutada oma metsapoliitika üle ja suuna sellele annab töös olev metsanduse arengukava.

Euroopa Liidul on pikaaegne strateegiline eesmärk jõuda kliimaneutraalse majanduseni aastaks 2050. Kliimaneutraalsus tähendab, et kasvuhoonegaaside heide ja sidumine, näiteks metsade või muul moel, peab jõudma EL-is 2050. aastaks tasakaalu.

Kliimapoliitika eesmärkide täitmisele aitab suuresti kaasa maakasutuse sektor (LULUCF sektor). Keskkonnaministeeriumi asekantseleri Marku Lambi sõnul on üks olulisi süsiniku sidujaid metsandus. „Eestis on piisavat palju metsa, mis suudab heidet omajagu siduda. Nii globaalselt kui ka Euroopa siseselt maakasutusektor peab panustama üheselt, et ülejäänud sektorite heiteid neutraliseerida,“ kommenteeris Lamp.

LULUCF – Land Use, Land Use Change and Forestry - maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor kasvuhoonegaaside inventuuris.

Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala rõhutas, et vaatamata sellele, et Eestis on metsa ja metsamaad piisavalt, on globaalne trend siiski murettekitav. „Kõrbestumine, viljaka maa vähenemine, joogivee puudus ja seeläbi tekkivad kliimapagulased on Eestile esialgu veel võõrad, kuid nende mõjudega peame hakkama varem või hiljem ka meie tegelema. Parem siis juba ühiselt asuda likvideerima selle põhjuseid, kui hilisemaid tagajärgi," täpsustas Ala. Lisaks arvas ta, et ei tohi mõelda Eesti vähesest rollist selles suures mängus. "Nagu öeldakse – iga otsus loeb! Ja mõjutab ka tervikpildi muutumist," kommenteeris Ala.

Pariisi kliimaleppe raames on seatud eesmärk 2030. aastaks vähendada süsinikheidet ligi 40 protsendini 1990. aasta heitekogusest. Heite vähendamise kohustus on pandud erasektorile, kuhu kuuluvad kõik tööstusettevõtted üle Euroopa. See sektor on kohustuste täitjarollis ja samas omab võimalust osaleda heitekoguste kauplemissüsteemis. Teisalt vastutab riik, kes seisab LULUCF sektorite eest, mis ei kuulu kauplemise süsteemi.

Rahvusvaheliselt on koostatud reegilid, et mõõta erinevate riikide panust kliimaneutraalse majanduse loomisel. Riigid peavad hindama kuivõrd hästi iga sektor kliimamuutustega võitlemisel, kohandumisel ja nende leevendamisel kaasa aitab.

Uus kliimapoliitika lubab mõelda riigisiseselt ja paindlikult sektori põhiselt. Marku Lamp kinnitas, et see on riikide enda otsus. „Keegi pole metsapoliitilisi valikuid meie eest ära võtnud. Endiselt on väga palju valikuid sektori sisesed," täpsustab Lamp.

Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Getlyn Denks kinnitab, et liikmesriikidele jäetakse vabad käed, kas ja kuidas eesmärke saavutada. „Metsandus mängib kliimapoliitikas väga suurt rolli. Kõik stsenaariumid, mis arutelulaual on olnud, näitasid et täiesti nulli ei ole sajaprotsendiliselt võimalik süsinikheidet viia. Teatud osa jääb see alati alles,“ selgitas Denks ja täpsustas, et siin tulevad meil appi mehaanilised ja bioloogilised sidujad. „Bioloogilise siduja all peame silmas LULUCF sektorit ja peamiselt metsandust“, kommenteeris kliimaosakonna juhataja.

„No-debit rule“ ehk negatiivset saldot keelav eeskiri

Kokkulepe, et LULUCF sektori heitkogused peavad olema kompenseeritud süsiniku sidumisega sama sektori poolt ning LULUCF sektori koguheide ja süsiniku sidumine on tasakaalus. Näiteks kui liikmesriik raiub teatava hulga metsa, siis peab see olema tasakaalus uue metsa istutamise, keskkonnasäästlikuma metsa-, põllu- ja rohumaa majandamisega.

Euroopa Liit peab aasta lõpuks paika saama, kuidas ta saavutab oma eesmärgi, et olla kliimaneutraalne aastaks 2050. „Eesti on juba võtnud endale 2050. aastaks eesmärgi vähendada kasvuhoonegaasi heidet 80%,“ lisas Denks.

Nüüd tuleb mõelda, milline on Eesti visooni metsanduses täna, et püsiks süsiniku sidumise võimekus. „Kindlasti tuleb soodustada metsamaa pindala säilimine, et metsamaa ei vähene ja ei tekiks sealt täiendavat heidet,“ leiab Denks. Samas rõhutas ta, et me peame saama muutuvates oludes suurema süsiniku sidumise võimekuse ja pidevalt edsitöötama kasvuhoonegaasi heite vähendamisega. Ühe alternatiivina näeb Denks võimalust rohkem süsinikku siduda näiteks puittoodetes.

Riigiti on püstitatud Euroopas ühine kliimapoliitika eesmärk, mis aitab täita globaalset eesmärki. Iga riik peab leidama parima lahenduse eesmärkide elluviimiseks. LULUCF määruse kehtivusperiood on 2021-2030. aastani. Kümneaastane periood on metsanduse vaates väga lühike aeg. Asekantsler Marku Lambi sõnul otsuseid metsanduses ei tehta kunagi nii lühikese perspektiiviga. „Ei maksa minna seda teed, et lühiajalise kasumi nimel teha lühiajalisi positiivseid otsuseid,“ rõhutas Lamp ja lisas, et poliitilised otsused tuleb teha metsanduse arengukava käigus.

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Erkki VilippReklaamimüügi projektijuhtTel: 51 77 736