Autor: Metsamajandusuudised.ee • 1. märts 2019

Eesti maine puitmajade ehitajana loob uusi võimalusi välisturgudel

Sel nädalal kohtusid Tallinnas teadlased, insenerid, arhitektid, ettevõtjad ja tippspetsialistid, et arutleda puithoonete niiskusturvalisuse, tulekindluse, energiatõhususe ja uute puitmaterjalide üle. Eesti puitmajade ehitamise oskused jäid silma teistele riikidele.

Konverents Forum Wood Building Baltic 2019 toimus Tallinnas
Autor: Edmond Mäll

Rahvusvahelise konverentsi Forum Wood Building Baltic 2019 korraldaja ja Tallinna Tehnikaülikooli (TalTechi) ehitusfüüsika professor Targo Kalamees sõnul oli konverents väga edukas ja meelitas kohale 16-st riigist ligi 300 oma ala asjatundja.

Konverentsi ettekanded olid väga mitmekülgsed, tutvustasid uusi teadusuuringuid ja jagasid edulugusid 12-st erinevast riigist. Eesti ettevõtted näitasid väliskülalistele, mida nad suudavad puidust teha. „Kodumaja esitles, kuidas ehitati maailma kõrgemat puithoonet. Tibeco tegi ettekande Helsingi raamatukogu valmimisest ning konverentsi eel oli kõigil osalejail võimalus külastada koos Merko esindajaga Viimsi Riigigümnaasiumi ja kuulda lugu selle ehitusest,“ toob näiteid Eesti ettevõtjate esinemistest Kalamees.

Konverentsi raames toimunud väljasõit oli eriti populaarne. Väliskülalisi viidi vaatama Kadrioru ja Kalamaja puitarhitektuuri. „Külalised olid südamest imestunud, et meil nii pikk puitehitiste traditsioon. Nende jaoks on väga muljetavaldav, et meil on alles 100 aastat vanad puitmajad. See näitab, et me oskame puidust maju ehitada,“ tõdeb Kalamees konverentsi korraldajana.

Kodumaja juht Andrus Leppik kiidab Eesti pikka puidukasutamise traditsiooni ehituses ja arenguid viimase kümnendi jooksul, tänu millele puidust saab peaaegu juba kõike ehitada. „Mõnikümmend aastat tagasi valdavalt puidust ehitati eramud olid peamiselt puitkarkassist või palgist. Konverentsi ettekanded näitasid, et tänaseks oleme sinnamaani välja jõudnud, et ehitame mitmekümne meetri kõrguseid puitehitisi ja enam mitte ainult eluruume,“ tõi Leppik näitena välja nende poolt Norrasse rajatud 14-korruselisse ja 62 korteriga puitelamu ning eelmsel aastal valminud Helsingi raamatukogu, mille valmimisel lõi kaasa Timbeco oma puitelementidega.

Konverentsil Forum Wood Building Baltic 2019 peeti 45 ettekannet erinevate riikide teadlastelt ja praktikutelt. Osales ligi 300 teadlast, inseneri ja arhitekti Eestist, Austriast, Kanadast, Taanist, Soomest, Itaaliast, Saksamaalt, Kreekast, Lätist, Leedust, Norrast, Rootsist, Luksemburgist, Šveitsist, Inglismaalt.

Konverentsi korraldab TalTech koostöös Eesti Ehitusinseneride Liiduga, Eesti Puitmajaliiduga ning Eesti Metsa ja Puidutööstuse Liiduga.

Leppik tundis head meelt, et puidu kasutus järjest enam laieneb. „Täna saame juba seda materjali mitmekülgsemalt kasutada ja tulevikus need võimalused veelgi avarduvad, kui me õpime puitu paremini tundma.“

Võimalused välisturgudel

Konverentsi teistest riikidest osalejad nägid, mida meie insenerid ja ettevõtjad suudavad ning kindlasti see avaldab meie ettevõtlusele positiivet mõju välisturgudel. „Need inimesed, kes lähevad siit konverentsilt koju, nägid et Eestis on kõik eeldused tipptasemel puidu kasutamiseks ja julgevad edaspidi meilt tellida ja teha meie ettevõtetega koostööd,“ kommenteeris Kalamees.

Eesti puitmajaehitus on edumeelne tänu kodumaisele puitmaterjalile. Kalamees kiidab Eesti puidutööstust ja puitmajatootjaid. „Kui tahta seda valdkonda eksportida, selles valdkonnas äri ajada, siis pigem on kasuks see, et on palju tugevaid tegijaid kui see, et on ainult üks tugev tegija. Hea kui on palju tegijaid, kes suudavad piisavalt toota ja nõudlust täita."

TASUB TEADA:

Eesti puidu ja puittoodete eksport on ületab kahe miljardi euro piiri. Eesti suurimad puidu ja puittoodete sihtriigid on Skandinaavia maad, kuid samuti Suurbritannia ja Saksamaa. Eesti puittooted konkureerivad maailmas väga edukalt selliste riikidega nagu Saksamaa, Austria, Rootsi ja Soome. Absoluutnumbrite alusel on Eesti suurim puitmajade eksportija Euroopas.

Puidust ehitamisel on vaja põhjalikke teadmisi

Puidust ehitamisel on oma keerukus ja materjali kasutamisel oma nüansid, mida nüüd järjest enam teadlased püüavad välja selgitada. „Kui puitmaja ehitada sama praktikaga kui betoonmaja, siis võib ebõnnetuda kogu projekt. On olnud kahetsusväärseid näiteid, kuidas valesti ehitamise tagajärjel majad liiga kiiresti ära lagunevad,“ räägib Kalamees puidu oskamatust kasutamiset. Oluliseks peab ta näiteks niiskusturvalisust, millega peab puiduga ehitamisel arvestama. „Võrreldes teiste ehitusmaterjalidega, puidu puhul ilmenavad ehitusvead kõige kergemalt,“ täpsustab Kalamees.

Kodumaja juht Leppik näeb, et puidu kasutamisel on meil, mida õppida ning koos puidutootjatega materjalist võimalikult rohkem välja võtta. Materjale optimaalsemalt kasutades, läheks võimalikult vähe sellest raisku. „Mõte ja tegutsemine peab käima selles suunas, kuidas leida optimaalsemad lahendused. Kulueffektiivsemad lahendused,“ leiab Leppik.

Ettevõtjate ja teadusasutuse koostöö on oluline

Teadlased leaiavad, et tänapäeval on palju võimalusi tootmise automatiseerimiseks. Ehituse kvaliteeti ja effektiivust saab tõsta ehitusmudelite koostamisel tarkvaralahenduste kasutamisel ja automatiseeritud tööpinkidega. „Suurte invetseeringute tegemiseks peab sul olema maht taga. Sul peab olema suur tehas, palju tellimusi, nende täitmisel pead olema väga effektiivne. Eesti ettevõtted on väga osavad n.ö rätsepülikondade tegemisel, armastatakse toota peronaalseid lahendusi. Kui tahad effektiivsust tõsta, peab sul olema tüüplahendused. Suurematel tehastele toob edu see, kui nad saavad arendajaga kokkuleppele, et kasutavad enda väljatöötatud tüüplahendusi ja kohandavad need tellija arhitektuuriliste lahendustega. Iga uue hoone arhitektuur on unikaale, aga sõlmi on võimalik tüpiseerida,“ toob Kalamees effektiivsusena välja puitmajatootjate eduvõtme.

Konverentsi Forum Wood Building Baltic 2019 pildigalerii

„Eesti ehitusinsenere õpetatakse TalTechis kõikide ehitusmaterjalidega projekteerima ja ehitama. Mingil perioodil tuli puitmaterjalide kasutamist järgi aidata. „Puitmajatööstus hakkas 10 aastat tagasi väga edukalt arenema. Tänaseks on sektor edukas eksportija. Betoonelemetne me ka ekspordime, aga mahud on seal väiksemad kui puitmajatööstusel, millega oleme Euroopa suurim ekportöör ja mahtudes esimese 5-6 seas,“ tõdeb Kalamees ja lisab, et riigina me suudame puitu niivõrd palju väärindada. Ekspordi abil on võimalus see kallilt maha müüa. „Lihtsalt palgina välja viia või vähem väärindada, see lisaväärtus oleks palju väiksem,“ arvas ta.

Puitmaterjalide kasutamise eduvõti peitub kõrgkoolide ja ettevõtete heas koostöös. „Meie teadmiste ja inseneride abil kasvavad ettevõtted, kelle eduläbi jõuab hiljem ringina raha kõrgkoolidesse tagasi. See omakorda pakub võimalust teha teadustöid ja koolitada tipp-tasemel insenere,“ on TalTechi ehitusfüüsika professor rahul.

Kodumaja juba teeb teadlastega koostööd erinevates valdkondades, mis puudutab puitkarkassil ehitamist. „See koostöö käib juba täna. Meil on omad väljakutsed, mille lahendamisel tahame teadlaste abi ja me oleme seda ka saanud,“ kinnitab Leppik.

Konverents näitas maailmale meie puidukasutuse ja puitmajade ehituse head taset ja avas uued teed välisturgudele. „Kui tänu meie konverentsile mõni ettevõtte ehitab nüüd paremad majad, kus vähem niiskuskahjusid, vähem kandeprobleeme, siis oleme oma põhieesmärgi täitnud,“ leiab Kalamees.

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150