Tehti algust metsanduse arengukavaga

Täna kutsus Keskkkonnaministeerium kokku Metsanduse arengukava (MAK2030) juhtkogu. Esimesel kohtumisel vaadati üle juhtkogu töökord, viidi läbi liikmete tutvustus. Lisaks tutvuti MAK2030 taustamaterjalidega ja tehti esimene arutlusring.

Täna kogunes metsanduse arengukava juhtkogu.  Foto: Evelin Süld

Metsanduse arengukavaga soovib keskkonnaministeerium saavutada laiapõhjalise ühiskondliku kokkuleppe jätkusuutliku metsanduse suunamiseks. Selle juures arvestatakse integreeritult nii rahvusvahelisi kohustusi kui ka Eesti sotsiaalseid, majanduslikke, ökoloogilisi ja kultuurilisi aspekte ning biomajanduse strateegilise arendamise vajadust. Seepärast peab arengukava koostamine olema avatud, teadmistepõhine ja tasakaalustatud.

Keskkonnaministeeriumi kantsler Meelis Münt tõdes, et varasemalt kaardistatud 101-le metsanduse probleemile on eesmärk leida lahendus. Juhtkogu kaasabil koostatud metsanduse arengukava peab saavutama ühiskondliku kokkuleppe ja metsanduse visiooni tulevikuks. „Kuidas leida see tasakaal metsakaitse ja kasutamise vahel? See pole alati kergesti saavutatav,“ lisas kantsler.

Münt tõi välja, et mitmete riigiametite, teadlastest ja huvirühmadest koosneva juhtkogu kohus on leida tasakaal keskkonna, sotsiaalsete ja majanduslike aspektide vahel. „Lõpptulemusena peab valmima tasakaalustatud dokument“.

Kantsler rõhutas metsanduse tähtsust, kuna mets pakub lahendus mitmetele probleemidele ning aitab kaasa CO2 emissiooni vähenemisele, elurikkuse säilitamisele, taastusvenergia kasutamisele.

Metsanduse juhtkogu koosseis on väga mitmekülgne ja laiapinnaliselt kaasab olulisemaid osapooli, kes soovivad kaasa rääkida metsanduse arengus. „Kuidas leida ühisosa, et see dokument sobiks kõigile? Selle leidmine on eesmärk. Siin protsessis ei saa olla võitjaid ja kaotajaid. Võitma peavad kõik, kogu ühiskond,“ rõhutas Münt.

TASUB TEADA:

Keskkonnaministeerium on alustanud järgmise kümnendi, 2021.-2030. aasta metsanduse arengukava (MAK2030) koostamist, kuhu kaasatakse metsanduse eksperdid, teadlased ja huvirühmad.

MAK2030 koostamise ettevalmistamisega alustati juba möödunud aastal, kui metsanduse ekspertidest koosnev MAK2030 algatamise töörühm kirjeldas ja leppis kokku metsanduse 101 probleemi, millele arengukavaga hakatakse lahendusi otsima.

Arengukava koostamisel on abiks sotsioloog Peeter Vihma, kes aitab erinevaid huvigruppe laiapõhiselt kaasata arutellu. Tema ülesanne oli välja töötada kaasamisplaan, mis aitaks välja jõuda konsensusliku kokkuleppeni, milline on Eesti metsanduse eesmärk 10-ks aastaks. „Kava koostamine peab olema laiapõhjaline, kaasav ja läbipaistev,“ rõhutab Vihma.

Asekantsler Marku Lamp toob välja juhtkogu liikme tähtsuse. „Iga liikme kohustus on esindada oma organisatsiooni ja vastutada MAK 2030 eelnõu sisu osas“.

Ta lisas, et arengukava koostamise käigus arvatavasti tellitakse lisauuringuid. „Protsessis osalevate teadlaste hulk võib kasvada,“ kommenteeris Lamp ekspertide kaasamist kava koostamisel.

Ministeerium rõhutas, et juhtkogu on see formaat, kus arengukava põhiarutelud toimuvad. „Mujal arengukava arutelud ei tohiks toimuda. Kõik tehakse huvigruppidega koos. Ministeeriumi laua taga otsused ei sünni,“ täpsustab Münt.

Marku Lamp püstitas eemärgi, et 2020. aasta jaanuariks peaks juhtkogu esitama arengukava ministeeriumile ning hiljemalt järgmise aasta maiks on see lõplikult valmis.

Kantsler lisas, et metsandus on valdkond, kus on palju erinevaid arvamusi ja veendumusi. „Usun, et me suudame leida ühiskondliku kokkuleppe,“ loodab Münt saavutada positiivset tulemust.

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79