Jaga lugu:

Akso-Haus soovib panustada rohkem Eesti turule

Juhuse läbi puitmajade tootmist juhtima sattunud Jana Reitsakas on oma uute väljakutsetega rahul. Ta on püsinud Akso-Haus OÜ kiire arengu juures ja näeb lähiaastatel suurt potensiaali moodulitest puitmajade ehitamisel. „Järjest enam hinnatakse taastuvast ressursist puitehitusi ja inimesed saavad aru, et kiirelt ja sisetingimustest valminud moodulelamud pakuvad kõrget kvaliteeti“. Naisjuhi Jana Reitsakas abil avame puidust moodulmajade tootmise telgitagusid.

Akso-Hausi juhatuse liige Jana Reitsakas.  Foto: Marilin Sildvee

Advokaadibüroos Laus & Partnerid praktikandina tööle läinud juristi haridusega Jana Reitsakas sai oma üheks esimeseks kliendiks Akso-Hausi, mis oli juba turul mõni aasta tegutsenud. „Mul ei olnud varasemalt mingisugust ehituse ega metsanduse alast tausta, kuid see teema hakkas mulle koheselt meeldima, puitmaja ehitus oli kohe arusaadav ja südamelähedane,“ kommenteerib Reitsakas, kuidas koostöö ettevõttega kohe alguses hästi klappis.

Juristist juhatuse liikmeks

Advokaadibüroo kaudu puutus Reitsakas kokku peamiselt kliendilepingutega, mida aastast-aastasse tehes järjest enam said selgemaks valdkonna erialased terminid ja Akso-Hausile tehtud tööde maht kasvas. Paar aastat tagasi jõudis koostöö selleni, et Jana Reitsakast sai Akso-Hausi juhatuse üks liikmetest. „Oleme kõik need aastad siin üheskoos toimetanud. Paar aastat tagasi nad vist vaatasid, et mõistlikum on võtta mind oma ettevõttesse tööle,“ naljatab Akso-Hausi naisjuht ettevõttega liitumise üle ja lisab, et tema juhtimisvaldkonda kuuluvad ettevõtte juriidiline pool, strateegia ja turundus. Lisaks hoiab ta ennast siiani äriõigusega kursis ja jätkab tööd ka advokaadibüroos REMO’s.

Akso-Haus on tegutsenud aastast 2004. Ettevõtte praegune juhatus on kolmeliikmeline, juhatusse kuuluvad koos Jana Reitsakasega veel Andres Omer ja Marko Sool. Üheskoos võetakse vastu kõik olulisemad ettevõtet puudutavad otsused. Igapäevases juhtimises Marko Sooli tegevusvaldkond on tootmine ja klientide tellimused, Andres Omer vastutada on personaliküsimused, IT jm halduse pool. Jana Reitsakas tegeleb juriidiliste küsimustega. „Kui kliendil on kindel soov, siis tulen mina mängu, aitan vormistada lepingud, osalen läbirääkimistel ja annan nõu, kuidas saavutada nii, et kõik osapooled on rahul,“ täpsustab Reitsakas oma igapäevast põhitööd Akso-Hausis.

Eritingimused kõrgete majade tootmiseks

Akso-Hausil on kokku viis tootmishoonet, mis asuvad Vasalemmas, Irus ja Paljassaares. Ettevõte valmistab suuri maju ja seetõttu peavad tootmishooned vastama eritingimustele. Akso-Haus on osa tehastest ise enda tarbeks ehitanud. „Kuna toodetakse ka suuri ja kõrgeid maju, siis selliseid tootmishooneid ei ole leida, mis oleks näiteks juba piisavalt suurte ustega, et hiljem tootmisest väljuvat maja kliendile transportida,“ põhjendab Reitsakas, miks ettevõtte ise oma tootmishooned ehitas.

Akso-Hausi tehaste eripära suurendab ka ettevõtte edukust. „Meie tehaste eelis konkurentide ees on see, et saame teha kõrgeid maju,“ lisas Reitsakas.

Akso-Hausi puitmajade tootmine Tammiste tehases.  Foto: MARIS TOMBA

Eksport peamiselt naabermaadesse

Moodulmajade ehitus on üldse paremas seisus kui tavaehitus. Kuna tootmine käib sisetingimustes, suudavad nad klientidele pakkuda alati ühtlaselt head kvaliteeti. „Tehases ei huvita, mis väljas toimub, ei sega vihm ega lumi. Kõik kuivab siin kiiremini, nii maarlitööd kui betoonist vundament, lisaks tekib vähem prügi,“ toob Reitsakas välja sisetingimuses ehitamise plussid.

Peamiselt on Akso-Haus tootnud sotsiaalobjekte ekspordiks. Nende käe all on valminud koolid, lasteaiad, eakatekodud. Reitsakase sõnul enamus maju läheb riigist välja. Eesti jaoks ehitatud ühiskondliku hoonena saavad nad oma resumees välja tuua Kuusalu lasteaia.

Akso-Hausi moodulitest ehitatud 6000 m2 koolimaja Soomes.  Foto: Okko Sorma

Akso-Hausi peamiselt ekspordib naaberriikitesse.„Hetkel uusi turge ei vaata juurde. Soome, Rootsi ja ka Island pakuvad juba nii meeletut turg,“ selgitab Reitsakas, miks hetkel aktiivselt uusi turge ei otsita, samas leiab ta, et kui klient peaks tulema näiteks Taanist, siis loomulikult teeme. „Pole probleem, ükskõik kuhu toota,“ lisab Reitsakas. Juhina näeb ta, et turge peab hoidma mitmes kohas, et olla valmis, kui näiteks Rootsi eksport kaob alt ära.

Eesti moodulmajade kvaliteeti hinnatakse

Mitmed Akso-Hausi projektid valmivad teiste ettevõttetega koos. „Soome, Rootsi toodavad ka ise moodulmaju, vahel osaleme kohaliku ettevõtte allhanke lepingu kaudu,“ selgitab Reitsakas ja lisab, et tavaliselt suhtutakse eestlasse hästi.

Eestlased on jäänud silma niivõrd hea kvaliteedi pakkujana ja seetõttu ka üsna kallite tootjatena. „Norra turg eelistab pigem odavat ja mitte nii kõrget kvaliteeti. Soome ja Rootsi hindavad kvaliteeti. Eesti tahab head kvaliteeti pakkuda ja Soome-Rootsi tahavad saada,“ täpsustab Reitsakas. Tema sõnul enamus kliente tuleb algul ettevaatlikult ja kui näevad meie kvaliteeti, siis jäävad meie kliendiks pikaks ajaks. „Suurema Soome partneriga on kestnud koostöö varsti juba viis aastat.“

Kui tänaseni on soodsam maju tellida Eestist ja transportida need laevaga üle mere, siis tulevikus võivad tootmishinnad naaberriikidega võrtsustuda. „Erinev hinnatase on väga märgatava Rootsi ja Soomega. Soomes on praegu tootmise hinnad kallimad. Kui hinnad ühtlustuvad, siis meie trumbiks jääb kvaliteet,“ selgitab Reitsakas ja lisab, et meil on pikaaegne puitmajade ehitamises traditsioon. „ Island hindab meie traditsiooni ja tellib siit oma majad. Me oleme selleala spetsialistid!“

Akso-Haus toodab alates 2004. aastast moodulitest puitmaju. Nende tehasest on tulnud näiteks koolimaja Soome, eramu Viimsisse, lasteaed Rootsi, kortermaja Islandile, Cirkel K tanklapood jpm.

Uus suund – rõhk erasektorile

Tulevikuplaanides näeb Akso-Haus taas kord rohkem eramajade tootmist. „Ettevõtte algusaastatel keskenduti rohkem eramajade tootmisele, mingil perioodil eramaju enam üldse ei toodetud ja nüüd otsustati, et hakkame eramaju uuesti tootma,“ täpsustab Reitsakas.

Peagi tahab Akso-Haus erakliendile pakkuda erinevaid moodulmaju oma ettevõtte müügiplatsil. Kliendil oleks võimalus tutvuda nendega koha peal, vaadates näidismaju ja valida endale sobiv kodu.

Eramute valmimisprotsess on kiire, kui projekt on olemas ja klient on oma valikud siseviimistluse ja sisutuse osas teinud, valmib maja 2-3 kuuga. „Moodulmaja osta on lihtne. Klient näeb kohe, milline on maja, mis ta selle raha eest saab,“ toob Reitsakas välja moodulmaja ostmise plussid võrreldes ehitamise n-ö koha peal.

Akso-Hausil on hetkel tooteportfellis kaks erinevat suvilat ja mitu eramaja mudelit. Eraisikutele mõeldud tootesegmendis on ettevõttel uue projektidena pakkuda arhitektuuribürooga KTA koostöös valminud suvemaja „RAHU“, mis on juba koos vundamendiga ja koha peal paigaldamiseks vajab ainult ettevalmistatud killustikupatja. „Kui eraklient soovib maja, siis ta peab tulema meile ja valima Akso-Hausi majadest endale sobiva mudeli, üksikuid eritellimusi eraklientidele kahjuks ei jõua me täita,“ lisab Reitsakas.

Kadarik ja Tüür Arhitektibürooga koostöös valminud Akso-Hausi puidust moodulmaja „RAHU" sobib suvekoduks.  Foto: MARIS TOMBA

Keeruline transport

Valminud majade transport on omaette katsumus. Kõik oleneb objekti suurusest, kuidas see kliendini jõuab. „Näiteks Soome saadetud eakate kodu koosnes mitmest moodulist, mis koha peal ühendatakse Akso-Hausi paigaldusmeeskonna abil ja tehakse ühenduskohtade lõplik siseviimistlus. Samas väiksemaid maju, mis jäävad 90 ruutmeetri piiresse, saab ühes tükis transportida,“ kommenteerib ettevõtja.

Hea tootmiskohana toob Reitsakas välja Vasalemma, kus Paldiski sadam on lähedal ja lihtsam on saata valminud moodulmajad laevadega teele Rootsi, Soome ja isegi Islandile, kuhu on saadetud 2-korruseline korterelamu, mis koosnes kaheksast korterist. Kuid iga maja transport nõuab põhjalikku ettevalmistust. „Veod toimuvad peamiselt öösel. Laia veose tõttu tuleb tihti elektriliine tõsta, märke maha võtta,“ täpsustab ta. „Suur veos tekitab liikluses katsumusi.“

Moodulmaja transport Islandile.  Foto: Akso-Haus OÜ

Konkurents ja laienemine

Puidust moodulmaja tootjaid on mitmeid, nii Eestis kui välismaal. Jana Reitsakase sõnul teevad koolimooduleid paljud majatehased, kuid koos vundamendiga eramajade osas ta Akso-Hausile konkurenti ei näe.

Ettevõttele oli märgiline aasta 2014, mil algas suurim arenguprotsess. Enne seda oli ettevõttel ainult üks tööstushoone, siis algas laienemine. „Tööle tulid uued inimesed, uus energia,“ näeb Reitsakas arengu põhjusena ka tubli meeskonda.

Ka kliendid on lojaalsed. „Praeguste klientide põhjal on näha, et see, kes on ühe moodulmaja tellinud, mõistab potensiaali ning tuleb peagi uue projektiga tagasi.“

Ettevõttel on kasvuruumi veel piisavalt. Reitsakas näeb, et võimalus on kasvada veel klientide ja tellimuste arvelt. „Saaksime teha samasuure tehase veel juurde, nagu siin Vasalemmas on. Kui vaja, oleme valmis ehitama juurde,“ tõdeb ta ja lisab, et nõudlust oleks, iseasi kas nii kiire kasv on otstarbekas. „Hetkel on meil tootmine nii hea, majad valmivad niivõrd kiirelt, et jõuame palju asju eest ära teha, valminud moodulid klientidele saata ja koheselt tekib tehases ruumi uute projektide jaoks,“ selgitab Reitsakas, miks kiirustades pole mõtet tootmist praegusel hetkel laiendada.

Ta leiab, et nad võiksid olla suuremad, kui teeksid laienemise osas agressiivsemaid otsuseid, kuid samas see oleks ka suur risk, kui suur osa tootmispindu peaks järsku tühjaks jääma.

Ettevõtte arengu peab hoidma stabiilsena. „Tahame teha õigeid otsuseid, tasapisi edasi areneda. Ei ole mõtet ehitada kohe kümmet tootmishoonet ja siis need jäävad seisma,“ arvab Reitsakas. „Meie pluss on see, et me rahulikult kasvame, me ei võta ülepea endale kohustusi, areneme tasapisi ja teeme läbimõelduid otsuseid - see on meie eduvõti.“

TASUB TEADA:

Akso-Haus OÜ 2017. aasta käive oli 15,3 mln eurot, kasvas aastaga 38% ja ärikasum oli 0,7 mln eurot. Tunamullu eksportis 56% toodangust Soome ja 40% Rootsi turule.

Puit on parim ehitusmaterjal

Akso-Hausi naisjuht peab puitu kõige paremaks ehitusmaterjaliks, seda just tänu selle taastuvusele ja omadustele. Majaehituseks puitmaterjal tellitakse enamuses Eestist, mõningane materjal tuleb ka Soomest. Kõik oleneb sellest, mida on vaja ja kui kiirelt saab.

Reitsakase sõnul on kahju, et majaehituses puidu kasutamist piisavalt ei toetata riigi tasandil. „Tänapäeval võiksime kortermaju ehitada puidust, kuid isegi seadused Soomes on nii karmid, et keegi ei taha ehitada. Karmid nõuded teevad omakorda hinna kalliks,“ möönab ta ja tõdeb, et puidust kardetakse ehitada. Siin on mõtlemiskoht teadlastele, kes võiksid seda ehitusmaterjali rohkem uurida ja riigile, kes võiks puidust rohkem ühiskondlikke hooneid tellida ning olla seega kogu ehitussektorile suunanäitajaks.

Moodulmajade puhul on oluline transporditavus ja puitmaterjal on ses osas hea – on kerge ja vastupidav. „Arhitektidel meeldib joonistada ja lasta fantaasial lendu, aga kõiki asju ei ole võimalik transportida, näiteks maja, millel on täies ulatuses klaasist sein,“ kirjeldab Reitsakas, kuidas arhitektifantaasiatele tuleb moodulmajade puhul piir ette. Eks palju määrab ka arhitekti välja mõeldud lahenduse hind, mis seab kliendile piiranguid.

Kaheksa korteriga puidust korterelamu Islandil. Maja valmis Akso-Hausi tehases.  Foto: Akso-Haus OÜ

Tööjõudu raske leida

Tootmise negatiivse poolena toob Akso-Hausi nasijuht välja tööjõu defitsiidi. Raske on leida head tööjõudu, kuna ümberringi valitseb üleüldine ehitajate puudus. Ettevõte on panustanud kõik, et head töötajat hoida. „Meil on omad motivatsioonisüsteemid, hoiame väga pikaaegseid töötajaid. Juhid saavad aru, et kasum tuleb tänu oma töötajatele. Kõik töötajad on meile olulised,“ rõhutab Reitsakas.

Õnneks toob majatootja hea maine tööandjana vahel sõna otseses mõttes uue töötja ettvõtte ukse taha. „Paljud pöörduvad ise meie poole. Näiteks keegi sõidab mööda, näeb meie tootmist ja helistab, et tahab tööle tulla. Lisaks satuvad palju siia ka oma tutvusringkonna kaudu, kuulevad et hea töökoht ja nii tulevad ka töötajate sõbrad siia,“ hindab Reitsakas ettevõtte kui tööandja mainet heaks.

Akso-Haus pakub töötajatele suurepäraseid tingimusi. Töötajad peavad oluliseks, et on kindel asukoht, kus iga päev tööl käia ja ehitustegevus käib katuse all. „Uued tootmishooned, mis on aastaringselt kasutuses, on soojustatud. Enamus töötajaid tuleb lähiümbrusest, Tallinnast ja Harjumaalt. Suvel tipp-perioodil on tööl 150 inimest, sealhulgas alltöövõtjad,“ täpsustab Reitsakas.

Enamiku kollektiivist moodustavad mehed, tootmises mõned naised teevad maalritöid ja kontori poole peal on viis naistöötajat. Hea meelega palkaks ettevõte rohkem naisi. „Kui naised oskaks ehitada, katust panna, tulgu aga,“ kutsub Reitsakas naisi puitmaju ehitama.

Mida toob tänavune aasta?

Akso-Hausil on tulemas hea aasta. Jana Reitsakase sõnul see aasta läheb tõusvas joones ja aasta saab uute projektidega kaetud. „Teada on, mis projektid on tulemas, kellega on läbirääkimised pooleli, kes korrastab dokumentatsiooni.“

Eramajade ja suvilate projekt on Akso-Hausil täitsa uus asi. Selles osas veel aasta jooksul suurt tootmise kasvu märgata ei ole. Ka klientidel võtab otsustamine aega. „Sel aasta uurivad, mõtlevad ja vaatavad. Rohkem tellivad järgmisel aasta,“ usub Reitsakas ja lisab, et sel aastal keskendutakse uute eramajatoodete tutvustamisele.

Moodulmajade tulevik Eestis

Tulevikuplaanis näeb Reitsakas, et Eestis võiks olla ka moodulmajade rentimise võimalus nagu Soomes. „Näiteks lasteaedadele. Vastavalt laste arvule saab ruume kasutusele võtta ja neist loobuda. Koole ja lasteaedu peaks just ehitama moodulitest, sellepärast et saaks pinda suurendada, väiksemaks teha, see oleks kulude osas kõige optimaalsem.“

Samas Reitsakas usub et Eestis puitmajaehitus kasvab veelgi, tulevikusuund liigub sinnapoole. „Hetkel on meil moodulist Kuusalu lasteaed, aga usun et tulevikus on juba neid igas vallas. Seni on see kindlasti ka hinna taha jäänud“.

Akso-Haus plaanib nüüdsest rohkem Eesti turu peale ka vaadata. Ettevõtte näeb, et ajaga tarbijate teadlikkus tõuseb ja peagi puitmajad muutuvad veelgi populaarsemaks. „Ah, et sul ei olegi veel puitmaja, ohoh, kuidas siis nii,“ võiks tulevikus Reitsakase sõnul inimeste omavaheline vestlus kõlada, kui räägitakse oma kodudest.

Liitu metsamajandusuudised.ee iganädalase TASUTA uudiskirjaga SIIN

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789meelika@metsamajandusuudised.ee
Evelin Süld
Evelin SüldtoimetajaTel: 534 46 746evelin@metsamajandusuudised.ee
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150Ana.Madismae@aripaev.ee