Milline on loodusäästlik metsamajandus?

ETV saade "Osoon" küsis loodussäästliku metsamajanduse teemadel kommentaari Tartu Ülikooli looduskaitsebioloog Liina Remmilt, kes on oma töörühmaga teinud erinevaid uuringuid lageraie mõjust metsaelustikule.

Hobusega metsatööd.  Foto: Pixabay

Eesti on metsariik, statistika järgi moodustab mets meie riigi pindalast ligi poole. Elurikkuse jaoks üliolulisi vanu loodusmetsi on meil alles vaid 2% metsamaast. Erinevate režiimidega kaitstavat metsa on kokku umbes veerand metsamaa pindalast. Loodus on tervik ja ökosüsteemile olulised liigid elavad ka tulundusmetsades. Kuidas majandada metsa nii, et metsa elurikkus säiliks?

Kuidas metsa majandamine mõjutab metsa elurikkust?

See on hästi üldine küsimus, samas metsa ökosüsteemid on väga komplekssed, seal on palju seoseid ja palju erinevaid liike. Põhimõtteliselt metsa majandamine tähendab seda, et seal on vähem surnud puitu, metsad on ühevanuselised ja liigiline koosseis võrreldes looduslike metsadega vaesunud.

Seal ei ole häile ehk lagendikke, seal ei ole mitut rinnet, kõik see mõjutabki elustikku. Näiteks samblikele on puude liigiline mitmekesisus väga oluline, mõned liigid tahavad kasvada vahtratel, teised kuuskedel. Nad ei saa vahetada puuliiki ja kaovad metsamaastikust, kui neile omast elupaika pole.

Kuidas metsamajandaja peaks elurikkuse majandatavasse metsa sisse planeerima?

Kindlasti üks võtmesõna on mitmekesisus, kasutada erinevaid majandamisviise ja lähtuda nendest samadest võtmeelementidest, mis kipuvad majandusmetsades kaduma nagu surnud puit, suured, ehk siis raieküpsuse ületanud puud.

Samuti sellised elupaiga laigud, mida nimetatakse vääriselupaikadeks, kus on säilinud põlismetsa ilmeline puistu, isegi kui see ei ole ametlikult kaitse all või kui ta on seotud mõnede eriliste elupaiga elementidega nagu allikad, looduslikud ojad, üleujutatavad alad.

Kui pöörata tähelepanu sellistele võtmeelupaikadele, siis on võimalik elustikku toetada ka majandusmetsas. Elustikku aitavad toetada ka säilikpuud, mis pakuvad elupaika näiteks kotkastele ja samblikele, kes vajavad rõmelist korpa.

Kui me valime säilipuudeks sellised liigid, mida on majandusmetsas vähe ja sellised isendid, kes tõenäoliselt suudavad kaua vastu pidada, siis on säilikpuud ka tõhusamad metsa elustiku toetajad.

Omanikukaitse metsamajandaja puhul on oluline. Kuidas säilitada metsas kõik väärtuslik ja samas ka tulu saada?

Omaniku suhtumisest sõltub palju. Uuringud on näidanud, et tegelikult on Eestis rohkem selliseid omanikke, kes väärtustavad elurikkust, kui neid, kes väärtustavad puidutootmist. Loodussõbralikke metsaomanikke on vaja rohkem toetada, mitte ainult rahaliselt, vaid ka moraalselt, tugisüsteemide ja infojagamise kaudu, kuidas oma metsas elustikku paremini hoida.

Miks Eestis on enamik raietest lageraied? Kuidas suhtuda lageraietesse?

Lageraieid on hästi lihtne ühepinnaliselt ühtemoodi teha ja võibolla see lihtsus on üks peamistest põhjustest. Teine on ilmselt see, et alternatiive ei ole hästi läbi mõeldud ega toetatud, näiteks meil on istutamistoetus, noorendiku hooldamise toetus, kuivendamise toetus ja kraavide hooldamise toetus.

Aga loodussäästlikku metsandust ja alternatiivseid raieviise ei toetata piisavalt. Kui toetused aitaksid metsa loodussäästlikumalt majandada, siis oleks ka surve ökosüsteemile väiksem. Aga praegu on meil ühevanuselised puistud ja lageraie põhiline majandamisviis.

Loe pikemalt ERR portaalist Novaator

Allikas: ERR Novaator

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Tilkson
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150