Mis on tegelik raiemaht?

Äripäev uuris, mismoodi pannakse paika riigi poolt igaastane raiemaht. On arvamusi, et kinnitatud raiemahud on liiga suured. Oma mõtteid tegeliku raiemahu osas soovis jagada ökoloog Toomas Frey, RMK ja Keskkonnaagentuur.

Statististilise metsainventeerimise andmetel on keskmine raiemaht ca 10-11 miljonit tm aastas.   Foto: Keskkonnaagentuur

Metsanduse asjatundjad ei ole rahva seas liikuvate lihtsustatud arvutusmeetodiga nõus ja selgitasid, kuidas riiklikult määratakse ig-aastane raiemaht. Lõpliku tõe, mitu miljonit tihumeetrit aastas on õige raiuda, leiate lugu lugedes.

Toomas Frey: Aastane raiemaht on ülepaisutatud

Ökoloog ja Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Toomas Frey on seisukohal, et Eesti metsi on viimastel aastatel ülemäära raiutud.

Küsisin Toomas Freylt, kuidas oleks tema hinnangul õige arvutada meie oludes metsakasvatuslikult optimaalset ja majanduslikult jätkusuutlikku aastast raiemahtu. Ta tunnistab, et täpseid numbreid tal arvutusi tehes kasutada ei olnud, seega ta saab rääkida ainult hüpoteetiliselt.

Toomas Frey leiab, et metsaga metsamaa ehk majandatava metsa pindala oli praeguse metsanduse arengukava (MAK 2020) tegemise ajal tema arvates 1,722 mln ha, 33% võrra väiksem kui arengukava koostamise valemisse võeti.

Kaalutud keskmise kasutamine

"Tekib küsimus, kas aritmeetilist keskmist raievanust saab kasutada, sest peapuuliikide pindalad on siiski märgatavalt erinevad. Pigem tuleks kasutada neid erinevaid pindalasid arvestavat kaalutud keskmist, ja sedasi saame keskmiseks raievanuseks hoopis 80 aastat,“ selgitab Frey. „Sellest, kuidas arvutada, sõltub palju – aritmeetilise keskmise kasutamine kergitab nn optimaalset raiemahtu 14% võrra. Lisaks on raiemahtu suurendatud ka keskmise tagavara arvel, mis minu arvates on 250 tm ha kohta ehk ligi 20% madalam kui arengukava koostamise aluseks võetud tagavara."

Nii pakub Toomas Frey välja teistsuguse arvutuskäigu: majandatava metsamaa pindala 1,722 miljonit hektarit tuleb jagada kaalutud keskmise raievanusega (80 aastat) ja saadud pindala 21 525 ha tuleb korrutada 250 (okaspuu keskmine tagavara tm/ha) – see annab tulemuseks ligi 5,4 mln tm aastas.

"Selline on jätkusuutlik aastane raiemaht, mis kehtib nii era- kui riigimetsale ühtselt,“ leiab oma arvutustes Frey. „Eestis on aastaid raiutud ligikaudu 12 mln tm metsa aastas, mis pindalaliselt teeb ligi 50 000 ha. Viimase kaheksa aasta jooksul alates MAKi kehtestamisest on raiutud ca 400 000 ha, seega märksa rohkem kui peapuuliikide pindalade ühtlase vanuselise jaotuse korral oleks meil üldse raieküpset metsa (20 raieaasta tarvis 350 000 ha).”

Arvutused oletuste põhjal

Frey möönab, et päris täpsed arvud ei ole kättesaadavad. Ta tunnistab, et isegi see pole kindlalt teada, kas mitte eelmisel aastal ei raiutud ikkagi täis 16 miljonit tihumeetrit. Kõigest sellest tulenavalt ei saa Toomas Frey aru, miks jääb meie riigile väheks 5,4 miljonist tihumeetrist, mis kuue meetri pikkuste palkide 2,5 meetri kõrguse virnana ulatuks Tiksojalt Ülemisteni ja teise virnana Ülemistelt tagasi üle Tartu Lohkvani (erametsade 2,9 mln tm)?

RMK: Frey esitatud andmed on eksitavad

RMK ei mõista, miks ökoloog Frey ebatäpsete andmetega arvutused läbi viis ja seetõttu ekslikele järeldutsele jõudis. RMK juhtimisarvestuse osakonna juhataja Rainer Laigu sõnul võib igaüks tutvuda täpsete andmetega, mis on leitavad RMK aastaraamatus ja samuti Keskkonnaagentuuri väljaandes Aastaraamat Mets. „Toomas Frey arvutused tuginevad valedel lähteandmetel, mille allikate kohta puuduvad ka igasugused viited.“

Laigu lisab, et 2017. aasta Aastaraamat Mets toob Eesti metsamaana välja 2 330,6 miljonit ha ning sellest metsaga on kaetud 2 157,4 miljonit ha. „Seega kasvavat metsa on 92,5% metsamaast,“ täpsustab Laigu ning lisab võrdluseks, et varasema 2010. aastaraamatu andmetel oli metsamaad 2212 miljonit ha ja metsaga kaetud 2086 mijonit ha.

„Näiteks RMK pikaajaline (2010-2018) uuendusraie maht küpsetes metsades on ca 10 000 hektarit, 2018. aastal oli RMK uuendusraie pindala 11 227 hektarit,“ jagab selgitusi Laigu.

Praeguste raiemahtude juures ei ole riigimetsa tagavara aastatega vähenenud. „Riigimetsa tagavara on viimase kaheksa aastaga kasvanud 146 miljonilt tihumeetrilt 190 miljoni tihumeetrini ehk 44 miljoni tihumeetri võrra,“ kommenteerib Laigu.

Keskkonnaagentuur: raiemahu hindamise metoodika on palju keerulisem

Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhataja Taivo Denksi sõnul ei ole arusaadav, kust pärinevad Toomas Frey kasutatud numbrilised näitajad, millele Frey väited baseeruvad – sellised arvutused peaksid lähtuma kontrollitud ametlikest andmetest. „Kehtiva metsanduse arengukava (MAK 2011–2020) soovitatav optimaalne raiemaht on 12-15 miljonit tm aastas.“ Denks lisab, et raiemahu leidmiseks tehtud analüüsi metoodika, arvutused ja tulemused on toodud metsanduse arengukava aastani 2020 lähteuuringus „PUIDU PAKKUMISE STSENAARIUMID METSANDUSE ARENGUKAVALE AASTATEKS 2011-2020“. Töö on leitav Keskkonnaministeeriumi kodulehel. „Kõik huvilised võivad tutvuda töös kasutatud andmetega ja arvutustega,“ lisab ta.

Optimaalne raiemaht

Kehtiva arengukava perioodil (alates aastast 2011) on keskmine raiemaht olnud SMI (statistiline metsainventeerimine) andmetel ca 10-11 miljonit tm aastas. SMI-d on Eestis läbi viidud juba 20 aastat ja selle tulemused on kõigile kättesaadavad. „Saame öelda, et tegelik raiemaht ehk 10-11 miljonit tm on olnud väiksem kui arengukavas ettenähtud optimaalne maht ehk 12-15 miljonit tm aastas,“ täpsustab Denks.

Metsaosakonna juhtivspetsialist Enn Pärt kirjeldab optimaalse raiemahu määramist. „Arvutustes kasutati statistilise metsainventuuri (SMI) 2004-2008 aasta inventuuride andmeid. SMI 2008 a. aruande järgi oli Eestis metsamaad 2197,4 tuhat ha. Arvutused tehti kuue põhilise puuliigi (männikud, kuusikud, kaasikud, haavikud, sanglepikud, hall-lepikud) lõikes, eraldi tulundusmetsa ja kaitsemetsa kohta, välja jäeti rangelt kaitstavad metsad. Tehtud arvutused põhinesid Eesti Maaülikooli metsateadlaste soovitatud kolmel puidu pakkumise stsenaariumil. Need olid aktiivne puidupakkumine; mõõdukas puidupakkumine; vähenev puidupakkumine.“

Raiemahu arvutused

Pärt lisas, et kõige suurem, kuid mitte ainus, erinevus stsenaariumide vahel oli arvutustes kasutatavad uuendusraie vanused. „Aktiivse puidupakkumise korral olid need kõige madalamad, väheneva puidupakkumise korral kõige kõrgemad. Iga stsenaariumi kohta leiti: maksimaalne puidukasutus; optimaalne puidukasutus; pikaajaline puidukasutus,“ täpsustab ta.

Uuendusraiele arvutati ka võimalik harvendusraiete pindala maht. „Seega leiti kokku üheksa võimalikku erinevat raiemahu numbrit, kus viimane ulatus 7,3 miljonist tihumeetrist kuni 22,1 miljoni tihumeetrini,“ kommenteerib Pärt, kuidas arvutustele tuginedes leidsid arengukava koostajad, et optimaalne raiemaht võiks jääda vahemikku 12-15 miljonit tihumeetrit.

Taivo Denks lisab, et Keskkonnaministeerium on alustatud järgmise perioodi (2021-2030) metsanduse arengukava koostamisega, kaasatud on huvigrupid ning kõigil on võimalik protsessis sõna sekka öelda.

„On rõõm näha, et meie metsa käekäik nii paljudele korda läheb ning soovime kõigile jätkuvat huvi ja tahet kaasa mõelda ja kaasa rääkida,“ tõdeb Denks.

Loe samal teemal juurde Mart Erik: Mäng numbritega, mis midagi ei tähenda

Liitu metsamajandusuudised.ee iganädalase TASUTA uudiskirjaga SIIN

Ain Alvela, Evelin Süld

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Kerto Kangur
Kerto Kangurreklaamimüügi projektijuhtTel: 569 18 931