Vastutustundlik metsaomanik teab oma metsa seisukorda

Timber AS juhatuse esimees Toivo Asmer sõnas, et metsaomanikul ei ole pahatihti teadmisi metsandusest. „Ta lihtsalt teab, et tal on mets ja tal on vaja raieid teostada. Kuid enne puude maha lõikamist on vaja metsamajandamiskava, metsateatist ja muud dokumendid korda teha,“ toonitas Asmer.

Iga metsaomanik peaks omama metsamajandamisekava.   Foto: Keskkonnaagaentuur

„Metsaomanik on kohustatud oma metsa eest vastutama. See ei ole kuigi vastutustundlik, kui omanikul ei ole infot oma metsa kohta,“ pani Timberi üks asutajatest Ott Krigul metsaomanikele südamele. Metsa tundmine algab metsamajandamiskavast, varem nimetati seda ka metsapassiks. Kava annab ülevaate, mis metsas toimub, mis on metsa seisukord, milliseid puistuid seal on, milliseid raieid on vaja läbi viia. Nii Asmer kui Krigul rõhutavad, et iga metsaomanik peaks omama metsamajandamiskava.

„Põhitõed oleks hea endale selgeks teha: kui vanaks mets kasvab, mis on metsa eluring, kuidas metsas tuleb käituda, milliseid töid läbi viia – need on teadmised millega peaks metsaomanik kursis olema ja see ei nõua liiga suurt ressurssi,“ kinnitas Krigul. „Need inimesed, kes ütlevad, et ostavad metsakinnistuid investeeringuteks, sellised on juba teadlikumad omanikud. Pigem on väheinformeeritud need metsaomanikud, kes on saanud metsa kas pärimise teel või on mets kaasomandis mitme kaasomaniku vahel ja pahatihti ei saa need inimesed omavahel ka läbi. Seetõttu võib metsa jääda soiku ning selliseid situatsioone tuleks vältida,“ lisas ta.

Kavast juhindudes

Metsatervist jälgides on tark juhinduda metsamajandamiskavast, sest mets peab olema tasakaalus. Koos metsaomanike teadlikkuse kasvuga on suurenenud ka õigete otsuste hulk. Seeläbi on metsade olukord paremaks läinud, kui võrrelda varasema perioodiga.

Asmer kinnitab, et igal omanikul on vaba voli otsustada mida ta oma metsaga teha tahab, kas jätta puud metsa kõdunema või majandada metsa heaperemehelikult ning kord inimpõlve jooksul metsast ka tulu teenida. „Kui vaadata suuremat pilti, siis kas meil on vaja lasta puitu raisku minna, on iseküsimus. Mina arvan, et see on ebamõistlik otsus. Paljudes riikides puitu on, aga väga paljudes seda siiski pole,“ arutleb Asmer.

Raieõiguse teema on Kriguli sõnul üks tähtsamaid ja seda tuleb läbi viia väga teadlikult. Ta ütles, et lisaks raieõiguste enampakkumisele aitavad nad metsaomanikku kogu protsessi vältel, mis algab harilikult teavitustööst, mida üks metsaomanik üldse metsast teadma peaks, millised on metsaomaniku kohustused-õigused, vajamineva dokumentatsiooni korda ajamine ja palju muud.

Õnneks on digitaliseerimine jõudnud ka metsamajanduse valdkonda. Täna on tunduvalt rohkem töid võimalik arvutis ära teha kui varem. „Esialgsed arvutused raiehindade kohta. Metsaregistrist on võimalik saada infot metsa olukorra ja seal kasvava puistu kohta,“ loetleb Krigul, mis aitab mugavalt kontoris eeltööd teha ja optimeerida ajakasutust.

AS Timber juhatuse liiget Toivo Asmer ja ettevõtte üks omanik Ott Krigul arutlesid metsateemadel Äripäeva Raadios, Metsamajanduse ABC avasaates. Saade on järelkuulatav.

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789meelika@metsamajandusuudised.ee
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150Ana.Madismae@aripaev.ee