Andrus Leppik: Eesti puidutööstuse suur roll puitmajatootjate edus

Maju ehitava Kodumaja AS juht Andrus Leppik tõdes, et meil on pikaajaline puidukasutamise traditsioon ja viimasel kümnendil on see tõusvas joones edasi arenenud. Tänu sellele saab praegu puidust juba peaaegu kõike ehitada. Oma osa sellest eduloost on ka meie puidutööstusel, kes toodab kvaliteetset ehitusmaterjali.

Kodumaja AS juht Andrus Leppik rääkis konverentsil Forum Wood Building Baltic 2019 14-korruselise puitmaja ehitamisest.  Foto: Edmond Mäll

„Mõnikümmend aastat tagasi puidust ehitatu eramud olid peamiselt puitkarkassist või palgist. Tänaseks oleme sinnamaani välja jõudnud, et ehitame mitmekümne meetri kõrguseid puitehitisi ja enam mitte ainult eluruume,“ tõi Leppik näitena välja nende poolt Norrasse rajatud 14-korruselisse ja 62 korteriga puitelamu ning eelmsel aastal valminud Helsingi raamatukogu, mille valmimisel lõi kaasa Timbeco oma puitelementidega katuses ja fassaadis.

Leppik tundis head meelt, et puidu kasutus järjest enam laieneb. „Täna saame juba seda materjali mitmekülgsemalt kasutada ja tulevikus need võimalused veelgi avarduvad, kui me õpime puitu paremini tundma.“

Ei saa ilma puidutööstuseta

Eesti puidutööstus pakub puitmaja ehitajatele kõrg kvaliteediga kodumaist materjali. Kui peaks kaduma või vähenema puitmaterjali tootmine, siis sellel oleks suur mõju meie puitmajatootjatele. „Kui kaob Eestis oma materjal, siis puitmajatootjad saaks tõsise tagasilöögi,“ näeb Leppik meie metsanduse ja puidutööstuse olulist rolli.

Kodumaja kasutab peamiselt puitkarkass lahendusi, kus on väga palju muid materjale ja puidu osakaal pole kaugeltki nii suur kui näiteks palkmaja, CLT elementide, liimpuit elementide jm materjalide kasutamisel. „Enamus puitmajade ehitajaid sõltub väga tugevalt kohalikust puidutööstusest,“ kommenteerib Leppik.

TASUB TEADA:

Kodumaja põhitegevuseks on puitkarkassehitiste projekteerimine ja ehitamine tehases toodetud elementidest. Alustasid 1995. aastal. 96% nende ehitatud elamispindadest asub Põhjamaades – Norras, Rootsis, Taanis ja Soomes.

Kodumaja sai tunamullu 62,3 miljoni euro juures 5,2 miljonit eurot ärikasumit. Ta oli 2018. aastal Äripäeva ehitusfirmade topis 23. kohal ja 2018. aastal Eesti edukamate ettevõtete topis 196. kohal.

Kodumaja juht leiab, et tulevikus aitaks puidu kasutamisele kaasa see, kui puidust projekteerimist ja ehitamist hakatakse tõsisemalt ka kõrgkoolidest õpetama.

Oskus puidust ehitada oli meil, kui ka Skandinaavias, mingil perioodil soiku vajunud. „Teha puidust mitte rohkemat kui omale eramaja, vahel paarismaja või 1-2 korruseline ridaelamu, oli mingil perioodil trendiks. Keegi ei mõelnud sellest edasi,“ kommenteerib Leppik varasemat puidukasutamise oskust. Tänapäeval on lood hoopis teisiti. „Nüüd kui täna me näeme, et võime puidust ehitades minna maapinnast mitmekümne meetri kõrgusele ja kasutada uudseid lahendusi, mõjub see juba inspireerivalt,“ loodab Leppik ja lisab, et see kutsub arenema ning uusi võimalusi ja lahendusi otsima.

Kodumaja teeb juba täna teadlastega mitmes valdkonnas koostööd. „See koostöö käib juba täna. Meil on omad väljakutsed, mille lahendamisel tahame teadlaste abi ja me oleme seda ka saanud,“ räägib Leppik, kuidas ettevõtte initsiatiivil teadlastega koostöö käib.

Lisaks sellele, kuidas ehitada puidust järjest suuremaid ja kõrgemaid hooneid, on ettevõttena vaja optimeerida ka ressursse. Kuidas tänapäevaste tehniliste lahendustega ja madalamate kuludega paremat kvaliteeti pakkuda. Selles tulevad kindlasti teadlased ehitajatele appi. „Selleks on vaja häid lahendusi, et suudaksime üha karmistuvaid ehitusregulatsioone jälgida ja samas olla hinna ja kuluga turul konkurentsivõimelised,“ toonitab Leppik, miks teadlastega koostöö on väga vajalik.

Erinevate materjalide optimeerimine on kasvav trend. „See tundub põnev ja perspektiivikas,“ lisab Leppik.

Ta näeb, et puidu väärindamisel ja kasutamisel on meil veel, mida õppida. Meie ja puidutööstuse eesmärk peab olema puidust võimalikult palju välja võtta, materjali optimaalsemalt kasutada, et raisku läheks võimalikult vähe. „Mõte ja tegutsemine peab käima selles suunas, kuidas leida optimaalseimaid ja kulueffektiivsemad lahendusi,“ lisab Kodumaja juht.

Lõpetuseks lisab Leppik, et tänaseks me suudame anda juba päris palju lisandväärtust Eesti metsast tulnud puitmaterjalile. „Maju ehitades saame väärindada päris arvestataval määral puitu.“

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150