Autorid: Evelin Süld, Metsamajandusuudised.ee • 1. aprill 2019

Metsakogu erinevad osapooled saavutasid mitme teema osas üksmeele

Esmakordselt kohtus metsakogu, et anda sisendit Metsanduse arengukava (MAK2030) koostamisele. Metsamajandusuudised.ee käis kohal ja jälgis hetkel metsanduses toimuvate oluliste arutelude kulgu.

Metsakogu liikmed hääletasid ettepanekuid, mis lähevad MAK2030 juhtkogule esitamisele.
Autor: Evelin Süld

Aastateks 2021-2030 tehtava Metsanduse arengukava raames kutsuti kokku metsakogu, mille liikmed kogunevad kahel järjestikusel nädalavahetusel, et arutada olulistel metsateemadel. Esimene kohtumine oli 30.-31. märtsil ja teine koosistumine tuleb 6.-7. aprillil.

„See on ainulaadne ja erakordne sündmus Eesti ajaloos. Varem ei ole ühelegi arengukava koostamisel nii laiapõhist kaasatust tehtud,“ sõnas sotsioloog Peeter Vihma, kes sellise uudse lahenduse arengukava koostamisel välja mõtles. Ta rõhutas, et metsanduskogu arutelude eesmärk ei ole üksteist muuta ja ära panna, vaid üksteist kuulata.

Metsakogusse valiti loosi tulemusena 50 liiget, kes esinedavad erinevaid huvisid. Liikmete seas on metsaomanikke, looduses matkajaid, puidutöötlejaid, loomakaitsjaid, metsamajandajaid, marjakorjaid, linnainimesi ja veel mitmeid teisi, kellele mets ja seal elavad liigid korda lähevad.

Metsakogu liige Jan Merila, kes tunneb ennast seotuna kõige metsateemadega ja võib ennast liigidata kõigi gruppide alla, kellel on side metsaga, oli väga rahul metsakogu kokkukutsumise ideest ja sellega toimuvast. „Mulle pakub huvi metsakogu, kui uus demokraatia vorm, kus kõik osapooled saavad kaasa lüüa oluliste otsuste tegemisel. Loodan, et selline kaasav formaat jõuaks ka teistesse valdkondadesse. Selline mudel väga hästi toimib, inimesed saavad oma arvamuse välja öelda ja kõigil kes soovisid, oli vaba valik siia tulla,“ kommenteeris Merila ja soovis kandideerida metsakogu üheks esindajaks, kes saab hiljem kaasa lüüa metsanduse juhtkogu töös.

TASUB TEADA:

Keskkonnaministeerium on alustanud järgmise kümnendi, 2021.-2030. aasta metsanduse arengukava (MAK2030) koostamist, kuhu kaasatakse metsanduse eksperdid, teadlased ja huvirühmad.

Laiapõhjalise ühiskondliku kokkuleppe saavutamiseks kutsutakse MAK2030 raames kokku rahva esindajate arutelu, metsakogu, kuhu loositakse 50 liiget ennast üles seadnud kandidaatide hulgast. Metsakogu tulemuseks on metsanduses kirjeldatud probleemide lahendamise ettepanekud, mille kaks metsakogu esindajat viivad huvirühmade aruteludesse.

Rohkem infot MAK2030 koostamise kohta Keskkonnamisteeriumi lehel.

Lähi nädalatel toimuvad metsakogu arutelud lähtuvad arengukava ettevalmistuse protsessi käigus sõnastatud 101 probleemist, mis on jagatud kolmeteistkümneks probleemirühmaks. Metsakogu eesmärk oli valida neist kuus olulist ning koos arutada ja välja pakkuda ettepanekud nende probleemide lahendamiseks.

Hääletuse tulemusena valiti metsakogus välja 6 olulisemat probleemi, millele hakati lahendusi leidma:

1. Viimastel aastatel kasvanud raiemaht ja lageraiete pindala võivad tulevikus ohustada metsade ökoloogilist väärtust.

2. Metsandusteave ei kirjelda piisavalt kõiki jätkusuutliku metsanduse aspekte. Kogutud andmeid on tarvis senisest põhjalikumalt analüüsida ja tulemusi aktiivsemalt kommunikeerida. Otsuste tegemisel on tarvis tugineda teadmistele ja uuringute tulemustele.

3. Metsanduse rolli majanduses ja tööhõives ei teadvustata piisavalt.

4. Ühiskonna arengust tulenevalt on tarvis teha metsanduse suunamisega seotud institutsionaalseid muudatusi. Elanikud hindavad metsandusteemadel kaasarääkimisvõimalust väheseks.

5. Metsamajanduse kavandamisel tuleb senisest enam arvestada loodusväärtustega. Elurikkuse ja elupaikade säilitamiseks on vaja raieid ruumiliselt planeerida.

6. Metsa kui elukeskkonna ja metsa pärandkulturi vähene teadvustamine.

Õpiti metsandust

Enne arutelude algust jagati metsakogu liikmetele taustinfot Eesti metsanduse, looduskaitse ja puidu kasutamise osas. Tehti ülevaade teemadest, mida liikmed võiksid MAK2030 koostamisel eelnevalt teada: milliseid kokkuleppeid Eesti riik on rahvusvahelise koostöö raames looduse- ja keskkonnahoiuks teinud; millised on maailma trendid seoses metsandusega; mis nõuded tulenevad metsaseadusest; mis on olulisemad terminid metsanduses; mis peab teadma metsaökoloogias; millised on puidu kasutamise võimalused jpm.

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristel Järve tõi välja, et tänapäeval on keskkonnateadlikkus tõusnud. Globaalne kliimamuutus ja looduskeskkonna hävinemine on inimtegevuse tõttu kasvanud ja keskkonnateemad on saanud laia kõlapinna. „Eesti on selles osas paremas seisus. Meil on võrreldes mõne teise riigiga hästi hoitud loodus.“ Hetkel olulised trendid, mis puudutavad ka metsandust, on taastuvenergeetika laiem levik, ehituse rohelisemaks muutmine, ressurside vähenemisest tingitud resursside optimeerimine. „Ühest ressursist peame olema võimelised rohkem tootma. Ühe olulisemaks muutub biomajandus ja ringmajandus,“ täpsustab Järve.

Erinevad huvirühmad - üksmeelsed otsused

Kaks päeva kestnud sisukad arutelud jõudsid tulemusteni. Erimeelsustele vaatamata, saavutati ilma suurema tülita ühisosa, millega nii metsa aktiivsed kasutajad ja metsakaitsjad nõus olid ja mis esitatakse MAK2030 juhtkogule.

Metsakogus kerkis ülekaalukalt esile teema, mis juba pikemalt metsaomanike ja teiste metsahuviliste seas laia kõlapinda tekitanud. Arengukava raames peaks otsutama, kas oleks mõistlikum metsanduse valdkonna kolimine Keskkonnaministeeriumi haldusalast Maaeluministeeriumi alla. Metsanduse konsulendil Ülo Vendlandil on sama suur soov nagu enamusel metsakogu liikmetel, et metsandus ja looduskaitse ei oleks enam ühe ja sama ministeeriumi all. „Metsaomanikud hea meelega läheks Maaeluministeeriumi alla. Siis lõpeks ära kõik need probleemid ja paljud asjad saaks selgemaks.“

Lisaks jäid metsakogul kõlama üksmeelsed arvamused, et metsa andmete osas peab tegema uued ja täpsed mõõtmised, raiemahtu peaks vähendama ja metsade bioloogilise mitmekesisuse hoidmiseks tuleks peapuuliikide valikul vähendada monokultuuride teket.

Metsakogu lõpp-eesmärk on esitada metsanduse juhtkogule ettepanekud, mida MAK 2030 peab hõlmama. Nende nelja koosviibitud arutelusid täis päevade jooksul peaks kirja saama võimalikult sobiv lahendus kõigi metsast huvitatud osapoolte jaoks.

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150