Autor: Metsamajandusuudised.ee • 3. aprill 2019

Biokütuste kasutamine ei tohi hävitada metsi

Laialt kasutatavad biokütused vähendavad oluliselt süsihappegaasi heitmeid, kuid vaid juhul, kui nende tootmiseks ei raiuta täiendavalt metsi, vahendab ERR portaal Novaator.

Kagu-Aasiasse õlipalmiistanduste rajamisel kannatavad looduslikud metsad.
Autor: Pixabay

"Suurt pilti vaadates on valida meil praegu kahe maailma vahel. Biokütustega eemaldame atmosfäärist süsinikku või jääme äärmisel juhul nulli. Fossiilkütustega paneme seda aga järjest juurde. Kuni me ei asenda biokütuste tarbeks looduslikke ökosüsteeme uute istanduste ja põldudega, on minu jaoks valik selge," arutles Luciano Verdade, São Paulo Ülikooli ökoloogiadotsent.

Verdade keskendub oma teadustöös suhkrurooistanduste keskkonnamõjudele. Seda riigis, mis on maailma üks suuremaid bioetanooli tootjaid. Brasiilia enda teedel liikuvatest autodest suudavad töötada alkoholil või etanooli ja bensiini segul 99 protsenti.

Biokütuste tootmisega seotud keskkonnakahju sõltub ökoloogi sõnul tugevalt sellest, kuidas hangitakse selle tooraine. Näiteks plaaniti mõne aasta eest laiendada Brasiilias suhkrurooistandusi üheksalt miljonilt hektarilt 14 miljoni hektarini.

"Selle pärast muretseti väga palju. Kas nüüd hakatakse Amazonase või Põhja-Atlandi vihmametsi raiuma? Tegelikkuses võetakse ette eeskätt vaesunud muldadega karjamaad. Kui nii tõesti läheb, on probleemid samad, mis intensiivse põllumajanduse puhul," selgitas Verdade. Keskkonda jõuab rohkem väetisi ja taimekaitsevahendeid.

Kõige pakilisema probleemina tõi ta välja biodiisli valmistamiseks Kagu-Aasiasse õlipalmiistanduste rajamise. "Kannatavad looduslikud metsad, mis on bioloogilise mitmekesisuse mõttes kõige hullem stsenaarium. Nende toel valmivat toodangut ostetakse paraku nii Euroopas kui ka mujal maailmas," järeldas Verdade.

Biokütuste populaarsuse kasvades võiks rakendada tema sõnul sarnast süsteemi, kui teiste arenevatest riikidest pärit kaupade nagu kakao ja kohvi puhul. Tarbijatel või jaemüüjatel peaks olema ülevaade, kas ja kui keskkonnasõbralikult biokütust toodeti.

Oluline on, kuidas biokütust toodetakse

Biokütuste ja süsihappegaasi heitmete omavahelist seost on uurinud David Makowski Prantsusmaa riiklikust põllumajandusuuringute instituudist. Statistik võttis kolleegidega möödunud aastal kokku kõik tööd, mis kunagi sel teemal ilmunud. Järeldus on paljutõotav. Juba suhkrutest või köögiviljaõlidest valmistatud kütustega võiks paiskuda õhku poole vähem süsihappegaasi, kui kasutades ainult fossiilkütuseid.

Lõigatav kasu sõltub taas tugevalt sellest, kuidas biokütust toodetakse. "Metsade asemele rajatud põldudelt ja istandustest pärineva kütusega seotud CO2 emissioonid on fossiilsete kütuste omadest 1,57–1,84 korda suuremad," viitas Makowski. Sellest hoolimata on biokütuste populaarsuse kasv hoogustanud Kagu-Aasias uute õlipalmiistanduste rajamist just vihmametsade arvelt.

Uuringutest tuleb selgelt välja, et toiduks kõlbava tooraine kasutamise asemel tuleks eelistada teise põlvkonna biokütuseid. "Nendega väheneksid heitmed poole võrra juba 80–90-protsendilise kindlusega, kuid nende kasvatamiseks metsade raiumisel ületaks heitmed taas fossiilkütuste kasutamisega seotud emissioonide hulka," viitas Makowski. Maksimaalse kasu lõikamiseks tasuks toota neist hoopis bioelektrit.

Kuigi biokütused aitavad analüüsi põhjal emissioone oluliselt vähendada, peaks need panema poliitikuid siiski järele mõtlema. "USA ja Euroopa on võtnud kohustuseks vähendada heitmeid poole võrra. Esimese põlvkonna biokütuseid kasutades õnnestub see optimistlikumate hinnangute paikapidavuse, kuid mitte minimaalse kasu korral," märkis teadlane.

Ühelt poolt rõhutab see vajadust otsida fossiilkütustele täiendavaid alternatiive. Teistest küljest viitab see, et vähemalt mõnedele energiasüsteemidele pannakse liigseid lootusi. Arvestada tuleb sellegagi, et energiakultuuride kasvatamiseks võetakse tihti appi fossiilkütuste abil valmistatud väetised ja taimekaitsevahendid. Pikemas plaanis seab see küsimärgi alla selle jätkusuutlikkuse.

Loe pikemalt ERR portaalist Novaator.

Allikas: ERR

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150