Autor: Metsamajandusuudised.ee • 11. aprill 2019

Metsa müügiga seotud müüdid, mida vältida

Metsaga on seotud erinevad müüdid ja uskumused. Timberi üks asutajatest Ott Krigul toob välja neist mõned. Öeldes, et osad uskumused on oma aja ära elanud ja mõned neist on metsavahendajate pahatahtlik väärinfo.

Mets
Autor: Pixabay

Vale: Metsa tehakse vaid talvel?

Tõde: Ei tehta. Talvel tuleb teha ainult neid lanke, mis asuvad märjal või madalal ja vajavad külmunud pinnast. Metsa ülestöötamisega tegeletakse Eestis aastaringselt.

Vale: Otse metsafirmaga asju tehes saab parema hinna?

Tõde: Metsafirmadel ja metsavahendajatel õnnestub tehing teha vaid väikese protsendiga kõigist ühendust võtvatest inimestest, sest tihtipeale metsaomanikud paluvad metsafirmadel lihtsalt hindu kalkuleerida ega ole müügitehingust üldsegi huvitatud. Seepärast kalkuleeritakse hinnapakkumised suure puhvriga, sest tühja tööd on vaja palju teha.

Ausal ja avatud enampakkumisel on aga pakkumist tehes metsafirma kohustatud kõrgeima pakkumise korral metsakinnistu või raieõiguse ka ostma ja metsaomanik kohustatud ka müüma. Nii on metsafirma kindel, et saab raie osta, ei pea tühja tööd tehes metsas käima, arvutab kohe maksimaalse võimaliku hinna ja pakub selle. Metsafirmale on enampakkumiselt ostmine kulude kokkuhoid, mille võrra saab metsa eest rohkem maksta.

Vale: “Väljatuleku peale”-lepinguga saan täpselt teada palju metsast materjali tuli ja täpse summa kogu sortimendi eest?

Tõde: Väljatuleku peale lepingut sõlmides maandab metsaettevõte kõik enda riskid metsaomaniku kanda, sest fikseerib lepingus lisaks materjali hinnale ka enda töötasu ja transpordi hinna. Samuti jääb metsaomaniku kanda risk sortimendi mahu osas, sest metsaettevõte ei pea enne tööde algust kuigi täpselt kalkuleerima raiutavat mahtu.

Pahatahtlik metsaettevõte oskab veel omanikku petta ka materjali kvaliteediga ja ka metsast saadud kogustega ning neid on metsaomanikul tagantjärgi pea võimatu kontrollida.

Timber ei ole oma töös veel näinud, et metsaettevõtte poolt lubatud maht metsat reaalselt ka välja tuleks ja metsaomanik peale arvestust vastavalt lepingus märgitud eeldatvale mahule ja oma ootustele ka raha kätte saab. Pigem vastupidi - on olnud juhuseid, kus maht on osutunud tunduvalt väiksemaks ning metsaomanik on pidanud osa rahast tagasi maksma.

OSALE JA SAA TEADA!

Lepingud metsanduses on 2-osaline veebiseminaride sari, kus räägime metsanduse valdkonna tüüpilistest lepingutest ja nendega seotud probleemidest.

23.05.2019 Lepingud metsanduses I osa: Milline leping metsamajandamisel valida?

12.06.2019 Lepingud metsanduses II osa: Kuidas tagada lepingu täitmine ilma probleemideta?

Vale: Kasutusvalduse müügiga saan kõik tööd korraga ja selliselt on mure lahendatud ka hilisema metsa uuenduse osas.

Tõde: Kasutusvalduse leping on metsaomanikule kõige kahjulikum leping, mida sõlmida saab. Libekeelsed metsavahendajad üritavad heausklikke metsaomanikke veenda selles, et kasutusvalduse lepinguga jääb maa metsaomanikule, kuid metsafirma võtab kohustuse teostada raietööd ja vajadusel ka maaparandustööd ning pärast raietöid ka metsa uuendada istutades või külvamise teel.

Tegelikkuses aga koostab metsaettevõte peale kasutusvalduse lepingu sõlmimist uue metsamajandamiskava, mis lubab raiuda tunduvalt rohkem kui algselt arvestatud. Samuti võib raietööd teostada ebaseaduslikult või lohakalt ning peale kasutusvalduse lepingu lõppu jätta metsaomanikule keskkonnakahjuga ja rikutud metsamaa, mille korrastamise peab metsaomanik oma kuludega teostama. Rääkimata tunduvalt madalamast hinnast metsas kasvanud materjali eest.

Allikas: Ott Krigul, Timber AS

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Erkki VilippReklaamimüügi projektijuhtTel: 51 77 736