Autor: Evelin Süld • 15. aprill 2019

RMK taastab mullu põlenud metsa

RMK taastab Aegviidu lähistel metsad, mis 2018. aastal möllanud metsatulekahjus hävisid. Osal põlenud metsaalal teostatakse kopaga maapinna ettevalmistamist mätastena ja istutatakse männi potitaimi.

Enne istutustööde algust tehakse osal ala maapinna ettevalmistamistamine mätastamise abil.
Autor: Evelin Süld

Mullu suvel Aegviidu lähedal toimunud põleng haaras ligi 200 hektarit metsamaad ja selle kustutamiseks kulus 11 päeva. Tuleroaks langes igas vanuses metsa. Nii metsakultuure, noorendikke, keskealisi, valmivaid ja küpseid metsi kui ka lagedaid alasid, kus hiljuti oli just lageraie tehtud. Nüüdseks on põlenud puud maha raiutud ja sel kevadel alustati metsa taastamisega.

Metsapõlengus said kahjustada ka vääriselupaigad (VEP). „Kaitse all olev mets on veel üleval, kuid kahjustused seal on suured ning mets on praktiliselt hukkunud või kohe hukkumas,“ kommenteeris RMK metsakasvatustalituse juhataja Toomas Väät.

Tules kahjustunud vääriselupaik.
Autor: Evelin Süld

Enne istutustööde algust tehakse osal ala maapinna ettevalmistamistamine mätastamise abil. Ekskavaator valmistab maapinna ette mätastena. Selleks on masinal spetsiaalne mätta- ja kuhikuvalmistaja. Sellist masinat on vaja kasutada ainult kindla kasvukohatüübi juures. „Need on kohad, kus on oht, et kasvukoht on puu jaoks natukene liiga niiske ning seega istutuskohad tehakse mättaga ja istutatakse mätta otsa,“ täpsustas RMK metsakasvatusjuht Ilmar Paal. Ta lisas, et hüdraulika abil surutakse turbast pinnas tihedamaks, sest muidu ei teki puukasvuks sobivat kohta.

Seda tööd ülearu palju ei tehta, kuna see on tavalisest maapinna ettevalmistamisest poole kallim. „On palju odavamaid maapinna ettevalmistamise viise, aga siin on see hädavajalik. See annab puule võimaluse ellu jääda. Siia sobib mätastamine. Lisaks hoiab sellega kokku esimese hoolduse. Siia mätta otsa rohi kohe kasvama ei hakka,“ kommenteeris Paal Aegviidu istutusala.

Aegviidu kandis ettevalmistatakse mätastamise abil ligikaudu 400 ha maad. Paali sõnul on see väike osa kogu 3000 ha suuruest uuendatavast alast. „Vanasti tehti mätastamist rohkem ja palju kehvemate masinatega. 2012. aastast alustasime mätastamisega riigimetsas uuesti,“ rääkis Paal selle tehnika varasemat kasutamist.

Tehtud mätta otsa istutakse männi potitaim, mis on eelnevalt loodusliku liimi ja liivaga kaitstud. See aitab eemal hoida puud ohustavaid männikärsakaid. „Sügisel jälle ohustavad noori taimi peamiselt põdrad, kelle vastu hiljem pritsitakse taimi ka lisaks lambarasvaga,“ räägib Paal metsakaitsest, mis hoiab kahjurid eemal.

Maha istutakse männi potitaim, mis on eelnevalt loodusliku liimi ja liivaga kaitstud.
Autor: Evelin Süld

Lisaks metsatulekahjust tingitud uuedamistele on RMK-l sel aastal ees suured istutamismahud. Tänavu pannakse riigimetsa kasvama kokku 21 miljonit puud ja kokku uuendatakse metsa ca 12 000 hektaril. „Istutamistel on abis ca 1500 istutajat, neist kümnendik on RMK oma töötajad ja ülejäänud hanke käigus leitakse appi,“ kommenteeris Väät ja lisas, et 17. mail on suur üleriigiline metsaistutuspäev ja kõik soovijad on oodatud istutama.

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Erkki VilippReklaamimüügi projektijuhtTel: 51 77 736