Autor: Allan Rajavee • 23. aprill 2019

Venemaa olulisus impordiriigina kasvab

Jäised suhted Brüsseli ja Moskva vahel on sulgenud Venemaa turu eksportijatele, kuid väliskaubanudse statistika kohaselt on viimase kahe aastaga tõusnud idanaabri osatähtsus impordis. Märkimisväärselt tuuakse Venemaalt sisse ka puitu.

Venemaalt imporditakse puitu.
Autor: Pixabay

Eesti ja Venemaa kaubavahetus moodustas kümnendi alul veel üle 10 protsendi kaubavahetuse kogumahust, kuid alates 2012. aastast on käive järk-järgult vähenenud. 2016. aastaks oli Venemaa langenud välja Eesti peamise viie kaubanduspartneri seast, praeguseks on idanaaber nii ekspordi- kui ka impordituru vaates 7. kohal.

Sel aastal Äripäeva Gaselli pingereas 19.-20. kohale tõusnud OÜ Group Logistics juhi Liida Ivanova sõnul pole mõtet oodata Venemaa ekspordituru avanemist. „Kõik on kinni ja mitte midagi pole muutumas,“ tõdes Ivanova. Sestap on tema ettevõte algusest peale keskendunud kaupade vedamisel peaasjalikult Valgevene ja Ukraina turule.

„Tegutseme Venemaal ka, kuid seal on meie tegevus palju väiksem,“ märkis Ivanova. Kuid ta tõdes, et seevastu on viimastel aastatel hakatud rohkem Venemaalt Eestisse kaupa vedama. Statistikaameti andmete kohaselt on Venemaalt pärineva importkauba osatähtsus koguimpordis kasvanud üle 2 protsendi.

Ivanova sõnul on kasvanud nõudlust Venemaalt pärit importkauba vastu näha ka nende klientide seas. „Veame Eestisse magusat, näiteks komme, metalldetaile ja muid metallelemente. Loomulikult tuuakse Venemaalt puitu,“ kirjeldas Ivanova. Tema sõnul on Eesti ka oluline transiidimaa, sest palju idanaabrilt imporditud kaupa läheb edasi Soome ja teistesse Skandinaavia maadesse.

Töövisiit ei murra patiseisu

Kuigi paariprotsendipunktine tõus importkaupade lõikes võib olla märk tihenevatest kaubandussuhetest Eesti ja Venemaa vahel, ei usu Ivanova, et tegemist on olulise muudatusega, sest Venemaa võib alati keerata impordi sisuliselt kinni. „Pärast aastaid kestnud sanktsioone on Venemaa õppinud elama ilma Euroopa Liiduta,“ ütles Ivanova.

Sestap arvas kaubavedaja, et suuri muutusi ei lükka käima ka president Kersti Kaljulaidi töövisiit Moskvasse. „Seni, kuni Brüssel ja Moskva ei leia viise, kuidas majandussanktsioone lahendada, ei muutu midagi,“ nentis Ivanova.

Go Groupi juhi ja turismiettevõtja Tiit Pruuli hinnangul on Eesti ja Vene majandussuhted muutunud stabiilselt kehvemaks. Teisalt märkis Pruuli, et ettevõtjad soovivad üha enam Eesti ja Venemaa suhtluse taastamist.

„Eesti infrastruktuuriettevõtetel, nagu näiteks Tallinna ja Sillamäe sadamad, Eesti Raudtee, ekspedeerimisfirmad, on tehniliselt suur potentsiaal teenida rohkem, kui nad praegu teenivad,“ tõdes Pruuli. Tema hinnangul on proovitud seda potentsiaali realiseerida, toimetades kaupa läbi Valgevene, kuid Pruulile teadaolevalt pole see kellelgi püsivalt õnnestunud.

Ta tuletas meelde, et Eesti on olnud poliitilisel tasandil üks aktiivsemaid sanktsioonide toetajaid. „Võimalik, et see muutub, sest vaatasin eile, et EKRE europarlamendi kampaaniat toetab võimsate avaldustega Itaalia siseminister Matteo Salvini, kes soovib Venemaa-vastaste sanktsioonide lõdvendamist ja kelle erakonnal Lega Nord on koostöölepe Putini Ühtse Venemaaga,“ ütles Pruuli.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport 2019. aasta veebruaris võrreldes eelmise aasta veebruariga 4 protsenti. Ekspordi kasvu mõjutasid puidu ja puittoodete ning kokkupandavate puitehitiste väljavedu.

Samas on ettevõtjate ekspordi kasvu ootus nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis märkimisväärselt langenud, kuna maailmamajanduse trendid ennustavad viimased kümme aastat kestnud kasvuperioodi olulist aeglustumist.

Loe pikemalt Äripäevast.

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Erkki VilippReklaamimüügi projektijuhtTel: 51 77 736