Autor: Metsamajandusuudised.ee • 29. aprill 2019

Mida peab metsaomanik teadma metsa uuendamisest?

Käes on metsa istutamise aeg. Metsa uuendamiseks on mitmeid viise. Uue metsa saab kasvama panna puuseemnete külvi teel või puude istutamisega. Kui metsa kasvukoht on sobiv, saab loota ka metsa looduslikule uuenemisele.

Eesti Metsameistri Taimekasvatuse taimlas kasvav kuuseistik.
Autor: Tom Žuravljov

Vastavalt Eesti seadusele on omanik kohustatud tagama 5 aasta jooksul oma metsa uuenemise. Seda juhul, kui vähemalt 0,5 hektari suurusel alal on teostatud raietöid või kui näiteks on metsale liiga teinud tormikahjustus.

Mitte alati ei näe metsa uuendamine ette konkreetselt metsa istutust vaid on võimalus, et lage ala uueneb ka iseenesest. Loodusliku uuenemise määrab ära peamiselt boniteet ehk kasvukohaheadus, mis sõltub mullaliigist, veerežiimist ja reljeefist. Metsaomanikele on istutamise või looduslikule uuenemisele jätmise otsuse langetamisel parimaks abimeheks metsamajandamiskava. Lisaks metsaiseloomustusele ja seisukorrale kirjeldab taksaator kavas enamus juhtudel ka, kuidas tagatakse uus metsapõlvkond. Lõplikku otsust langetades oleks soovitatav kindlasti konsulteerida spetsialistiga.

Enne uuendusplaani paika seadmist tuleb läbi mõelda mitmed tegurid: raie teostamise aeg, taimede saadavus, maapinna mineraliseerimise- ja/või võsatööde teostamise vajadus. Peale raietöid on soovitatav uuendamisega oodata 6-12 kuud, mis jätab hea aja planeerimiseks.

Tänu metsaomanike järjest suurenevale teadlikkusele on uuendamine järjest kasvav trend, kuid probleeme tekitab suur istikute defitsiit. Eesti päritoluga taimi on turul raske saada just nimelt taimekasvatajate puuduse tõttu. Selleks, et edukalt planeerida oma metsas istutustööd, sooviame alustada taimede tellimise ja tööde broneerimisega 6 kuud kuni 1 aaasta varem.

Istutada või külvata?

Loodusliku – ja istikutega uuenemise kõrval on variant ka külvata. Seemne külvi tehakse koos maapinna mineraliseerimisega – hinnaklassis tuleb teenus soodsam, kui istutamine, kuid tuleb edaspidi arvestada suurema järelhooldamisega.

Maapinna mineraliseerimine

Maapinna mineraliseerimine ehk läbikaevamine ja/või kobestamine on metsauuendamise puhul kasulik. Tänu maapinna ettevalmistamisele läheb tulevane metsapõlvkond paremini kasvama. Küll aga tuleb mineraliseerimist varakult planeerida, sest teenuse pakkujaid on Eestis küllaltki vähe. Ideaalis võiks ettevalmistus toimuda üks hooaeg varem – nt. kui mineraliseerimine toimub sügisel, siis istutada tuleva aasta kevadel.

Istutamiseks sobib nii kevad kui ka sügis

Peale maapinna sulamist algab kevadine istutushooaeg. Parim aeg istutamiseks on aprilli lõpp – juuni algus, hooaeg võib alati ka veidi varieeruda, kõik oleneb ilmast. Tasub silmas pidada, et istutamine ei jääks ajale, mil kohal on juba kõrvetav suvekuumus. Istik juurdub kõige paremini ajal, mil on temperatuurid soojad, kuid samas veel pinnas niiske.

Kuigi kevadine istutushooaeg on olnud alati populaarseim, siis tegelikkuses sobib kuuse- ja kaseistikuid sama hästi istutada ka sügisel. Hilisema hooaja puhul arvestada istutamine augusti lõpust kuni septembrikuu lõpuni. Vahel tuleb sügisel istutamine lõpetada, sest öökülmad saabuvad oodatust varem.

Istutamine
Autor: Ralf Sannikov

Kuidas sobiv puuliiki valida?

Eelistada tasuks alati Eesti päritoluga taimi, sest nad sobituvad hästi meie mullastiku ja kliimaga. Istutamisel sobiva puuliigi valikul tuleb arvestada väga paljude teguritega – taime kasvuiga, hooldamise keerukus, ulukite oht, puuliigi väärtus kui ka metsamaa boniteediklass ja kasvukohatüüp. Abi leiab kindlasti koostatud metsamajanduskavast ning alati on võimalus pöörduda ka spetsialisti poole.

Puuliigiti erinevad istutusmahud

Metsaomanikul tasub arvestada, et taimi tuleb istutata alati varuga. Istikute väljalangevus aastate jooksul on üsna tavapärane. Iga istutuslangi puhul arvestatakse metsa erisusi, kuid on välja kujunenud mõned standardarvud. Näiteks arukase kultuuri rajamisel on soovitatav istutada 1500-2000 taime hektari kohta, kuuse kultuuri puhul 2000-2500 taime hektarile ja männi kultuuri rajamisel 3000-5000 tk/ha.

Eestis kasvatatud istikute eelised

Istudada võib ka välismaa päritolu taimi, kuid erinevate kogemuste põhjal võib öelda, et Eestis kasvatatud taimed juurduvad tuttavas keskkonnas paremini ja on haigustele vähem vastuvõtlikud. Esimeses kasvuetapis on istiku päritolu väga määrav, kas sellest sirgub puu või mitte.

Istutuskultuur nõuab pidevat hooldust

Järgmine samm peale istutamist on kultuurihooldus, mis leiab aset enamasti 2-3 aasta möödudes. Istutatud kultuuri tuleb hooldada ja kaitsta. Kahjustuste vältimiseks on tõhusaks abivahendiks taimekaitsevahendid, mille kohta on võimalik infot saada enamikelt taimemüüjatelt. Selleks, et tulevikus uhket ja ilusat metsa näha, on hooldustöid vaja teha järgnevaveel 20-30 aasta jooksul üpris palju. Millal ja kuidas neid teha tasub uurida oma ala asjatundjalt – mõnel juhul on hooldada vaja rohkem, mõnel vähem. Olulist rolli mängib kasvuperioodil olev kliima ja mullastik.

Iga istik ei sirgu puuks

Uuendatud metsa võivad kahjustada mitmed tegurid: kliima, metsloomad, haigused. Valmis tuleb olla ootamatusteks. Noor taim peab kohastuma, toimub olelusvõitlus kasvukohas ja alati on olemas ka võimalus lõpetada kellegi toidulaual. Kõigist istutatud taimedest kohe kindlasti puid ei sirgu. Kui tuua lihtne näide, siis istutades 2500 kuuske ühele hektarile, siis küpsesse ikka on neist sirgunud suurusjärgus 300-500 puud.

Istutamise puhul tuleb vaadata pikka perspektiivi ja pikaajalist kasu. Tegemist on investeeringuga tulevikku.

Taavi Lellep, Eesti Metsameistri Taimekasvatus OÜ

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Erkki VilippReklaamimüügi projektijuhtTel: 51 77 736