Allan Rajavee • 24 aprill 2019
Jaga lugu:

Metsaettevõtjad kardavad kõrgelt kukkumist

Eesti metsandusettevõtted kardavad sel aastal lööki Skandinaavia põhiturgudelt, aga ka Kesk-Euroopast.

"Ärevusega vaatame, mis aasta lõpuks saab," ütles Metsagrupp OÜ juhatuse liige Urmas Rahnel. Eelmisel aastal kasvatas ettevõte kasumit üle 90 protsendi ja käivet üle 60 protsendi, aga alanud aasta paneb muretsema.

Rootsi turg hellitab, aga lööb

Puidupõhiste toodete, sealhulgas ümarpuidu eksport on viimasel aastal olnud kasvutrendis (vt infokasti ja graafikuid). Erakordselt oluline turg töösturitele on Rootsi ja teisedki Skandinaavia riigid, kuid munade ühes korvis hoidmine võib nüüd valusalt kätte maksta.

Rahnel ütles, et peamistes ekspordi sihtriikides oli raiumiseks soodne talv, mistõttu ei vajata enam nii palju Eesti puitu. Sama kinnitas mulluse Äripäeva Puidutööstuse TOPi müügitulu pingereas kolmanda koha omaniku Lemeksi juht Jüri Külvik. “Mitmetel Euroopa turgudel ja Skandinaavias on tunda, et nõudlus väheneb ning see annab kindlasti 2019. aasta tulemustes tunda,” ütles Külvik.

Külvik kinnitas, et tänavu võib tulla tagasilööke rohkem kui eelmisel aastal ning metsaomanikel ja kohalikule puidutööstusele toorainet pakkuvatel ettevõtetel peaks olema tuleviku suhtes mõõdukas mure. Siiski lisas Külvik, et midagi drastilist toimuma ei hakka, eriti kui hajutada riske ehk püüda leida rohkem riike, kuhu eksportida.

“Meie ekspordime 35 turule ja loomulikult kui kuskilt tuleb vastulöök, siis hakkame rohkem tööd tegema teistel turgudel,” selgitas Külvik. Seega ei ole Lemeksil vaja hakata vaatama uute turgude poole, vaid ettevõte peaks saama hakkama praeguse haardega.

Eesti äri mõjutavad ka Kesk-Euroopa hädad

Metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuht Henrik Välja sõnul ei tee muret mitte üksnes nõudluse vähenemine Skandinaavia turul, vaid ka looduse keerdkäikudest põhjustatud hinnalangus Kesk-Euroopas.

“Kindlasti on puidusektoris välisturgudel olukord läinud keerulisemaks, seda on mõjutanud ka eelmisel aasta ulatuslikud putuka- ja tormikahjustused Kesk-Euroopa metsades, mis on sealse turu odava materjaliga üle ujutanud,“ selgitas Välja.

Poolenisti Graanul Investile kuuluva Karo Metsa juht Runo Ruubel aga ei usu, et nõudlus puidu järele peaks drastiliselt langema. “Kui ilmastik ei sega, siis ma väga riske ei näe,” arvas Ruubel. Samas tunnistas ta, et mõningat langust nõudluses Skandinaaviasse viidavad paberipuidu järele on siiski turul märgata. Ta avaldas siiski lootust, et Eestis turustatav küttepuit ja kohalikule tööstusele müüdavad teised puidusortimendid hoiavad üldist nõudlust praegusel tasemel.

Hind oligi liiga kõrge

Siiani pakkusid Skandinaavia tööstused puidu eest anomaalselt kõrget hinda, ütles Välja. Nüüd, kui hinnatase langeb, on see Välja sõnul pigem normaalse olukorra taastumine. Rahnel ütles, et kokkuostuhinnad on juba langenud ja need olidki juba tükk aega väga kõrgel, mistõttu korrektsiooni oligi oodata.

2017. aastal alanud ümarpuidu hinnarallit juhtis paberipuit.

Graanul Investi suuromaniku Raul Kirjaneni sõnul on selge, et ebatavaliselt kõrged ümarpuidu hinnad peavad alla tulema ning see protsess on juba alanud. “Kas see puudutab ainult hindade normaliseerumist või hakkab mõjutama reaalselt ka mahtusid, selgub aasta teises pooles,” märkis Kirjanen.

Puidutööstuse jaoks teeb Kirjaneni sõnul elu keeruliseks ka lõpptoodete hindade langustrend. Kõrvutades lõpptoodete hinnalanguse kasvavate sisendkuludega ehk vähese tõõjõu, suurenevate energiakulude ja transpordile lisandunud aktsiisikuluga, siis on kohalik puidutööstus sattunud äärimiselt keerulisse turusituatsiooni. “Selline ümarpuidu hinnatõus on meie põhikonkurentidega võrreldes muidugi erakordne, vähendab konkurentsivõimet ning survestab ka marginaale,” ütles Kirjanen.

Seejuures on Graanul Investi juht veendunud, et üha suurem osa Baltikumis kasvavast paberipuust hakkab jääma kohapeale. Kui nõudlus kohaliku paberipuidu järele eksportturgudel kaobki, siis pole Kirjaneni arvates kallile paberipuidule alternatiivseid turge vaja otsidagi. “Mis puudutab meie enda põhitoodet ehk pelleteid, siis oleme üritanud alati turgude vahel teatud tasakaalu hoida, et kõik munad ei oleks ühes korvis,” märkis Kirjanen.

Välja sõnul peab riik hoolitsema, et puidutööstuse konkurentsivõime säiliks, seda eriti kasvavate palgakulude tingimustes. „Regulatsioonid ja piirangud metsanduses on peamistest konkurentriikidest karmimad ja vähendavad tooraine kättesaadavust ning tõstavad omahinda,“ tõdes ta.

Eksport ronib aina üles

Selle aasta esimesel kuul oli puidupõhiste toodete eksport üle 195 miljoni euro, mis on eelmise aasta esimesest kuust tugevam tulemus. Kõige rohkem kasvas eelmise aasta jaanuariga võrreldes ümarpuidu eksport (58%), vineeri eksport (34%) ja graanuli eksport (42%).

Kasv oli jätk terve eelmise aasta trendile. Statistikaameti andmetel oli puidupõhiste toodete eksport eelmise aasta 12 kuuga üle 2 miljardi euro, mis on 12% rohkem kui 2017. aastal. Puidupõhiste toodete import oli samal perioodil 760 miljonit eurot ja see tõusis eelnenud aastaga võrreldes +10%. Puidutoodete väliskaubanduse bilansi ülejääk oli eelmise aastaga võrreldes 13% suurem, 1,6 miljard eurot. Puidupõhised tooted on Eesti väliskaubanduse bilansi üks kõige olulisemaid tasakaalustajaid.

Eelmisel aastal tervikuna panustasid ekspordi väärtuse kasvu kõige rohkem ümarpuidu eksport (55%), vineer (29%) ning puidust kokkupandavad ehitised (23%).

Ehitussektoril tuleb silma peal hoida

Metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul mõjutab Eesti puidutööstust väga palju ka see, mis toimub ehitussektoris, kuhu läheb praegu enim kodumaist puitu.

„Pikas vaates on puitehitusest saamas aina tõsiseltvõetavam konkurent harjumuspärasele betoon- ja terashoonetele, mistõttu pikas perspektiivis näeme kindlasti nõudluse kasvu,“ ütles Välja.

Tema sõnul on Eesti ehituspuidu jaoks olulised sihtturud eksootilised Austraalia, Jaapan ja Lõuna-Korea. Kõrgeima lisandväärtusega tooted ehk puitmajad lähevad hoolimata globaalsest haardest siiski lähiturgudele.

„Vajadus oleks kindlasti suurendada puitmajade kui ühe kõrgema lisandväärtusega tootegrupi turgude jaotust, milleks oleks vajalik teha ka tootearendust. Kesk-Euroopas on kiiresti kasvamas puidust kõrghoonete ehitamine ja seda just suurtes linnades nagu Pariis või London,“ ütles Välja.

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789meelika@metsamajandusuudised.ee
Evelin Süld
Evelin SüldtoimetajaTel: 534 46 746evelin@metsamajandusuudised.ee
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150Ana.Madismae@aripaev.ee