JURIIDIKA: Raieõiguse võõrandamise lepingutest kohtupraktikas

Raieõiguse võõrandamise lepingute vaidluste osas on olemas üsna arvestatav hulk kohtulahendeid, kuid Riigikohtu praktikat on vähe.

Raielank Tartumaal.  Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Kehtiva metsaseaduse jõustumisest alates on kohtusse jõudnud umbes paarkümmend kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepinguga seotud vaidlust. Valdavalt on tegemist siiski esimese ja teise astme kohtute lahenditega. Riigikohtu menetlusse on jõudnud vaid mõni üksik neist vaidlustest.

Kuigi maa- ja ringkonnakohtute otsused ei ole ühtset kohtupraktikat kujundavad, annab pilguheit nendesse kohtulahenditesse siiski hea ülevaate sellest, millised võivad olla lepingute täitmise probleemid ning kuidas neid oleks võimalik lahendada. Ülevaade võimalikest probleemkohtadest võimaldab omakorda ennetada lepingute sõlmimisega kaasneda võivaid juriidilisi probleeme.

Mille üle vaieldakse raieõiguse võõrandamise lepingute puhul? Kohtulahenditest nähtuvalt on kohtus vaieldud nii kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu vormi- kui ka sisunõuete üle. Kohtud on analüüsinud seda, millist õiguslikku tagajärge omab raieõiguse võõrandamise lepingu vorminõuete täitmata jätmine, on loomulikult lahendanud nii raieõiguse võõrandaja kui ka omandaja esitatud kahju hüvitamise ja leppetrahvi nõudeid. Vaieldud on muuhulgas selle üle, kas raidmed kuuluvad võõrandatava metsamaterjali hulka või on nende võõrandamiseks vajalik eraldi kokkuleppe olemasolu, kas lepingu tõlgendamisel saab aluseks võtta lepingueelseid läbirääkimisi, sh esitatud kasvava metsa raieõiguse hinnapakkumisi ning millistel tingimustel tuleks lugeda raielank nõuetekohaselt korrastatuks.

Riigikohtu praktika kohaselt vastab raieõiguse võõrandamise leping kinnisasja rendilepingu tunnustele. Kuigi Riigikohtu praktika just raieõiguse võõrandamise lepingutega seotud vaidlustes on kesine, on Riigikohus siiski loonud juba aastaid tagasi selguse raieõiguse võõrandamise lepingu ühes väga olulises küsimuses – nimelt lepingu olemusliku kuuluvuse osas. Riigikohus on asunud seisukohale, et kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping vastab õiguslikult kinnisasja rendilepingu tunnustele. Seega, kuigi metsaseaduse sõnastuse kohane lepingu nimetus viitab võõrandamislepingule - asjakohaste sätete kohaselt raieõiguse võõrandaja võõrandab raieõiguse omandajale - on siiski sisuliselt tegemist kasutuslepinguga.

Võlaõigusseaduse § 339 kohaselt kohustub rendilepinguga üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Riigikohtu praktika kohaselt on raieõiguse võõrandamise lepingu puhul tegemist metsakinnisasja kasutusse andmisega teisele isikule koos õigusega raiuda sellelt kinnisasjalt mets ja see omandada. Sellisele olemuslikule kuuluvusele viitab iseenesest ka metsaseaduse kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu regulatsioon metsaseaduse § 37 lõikes 7.

Selline seisukoht on igati põhjendatav ja loogiline ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid arvestades. Kasvav mets on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 1 järgi kinnisasja oluline osa. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 53 lg 2 kohaselt ei saa asi ja selle olulised osad olla eri isikute omandis. Seega kuulub kasvav mets kinnisasja olulise osana kinnisasja omanikule. Samuti on kasvav mets tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 62 lg 2 mõttes kinnisasjast tulenev saadus, st õiguslikus mõttes asja vili. Juba raiutud mets on aga vallasasi tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 50 lg 2 kohaselt, mille omandiõiguse saab üle anda.

Kuivõrd Riigikohtu praktika kohaselt on raieõiguse võõrandamise leping rendileping, asetab see kindlasse konteksti mh ka vaidlused raieõiguse võõrandamise lepinguga kokkulepitud tasu maksmise üle. Nii peab näiteks võlaõigusseaduse § 296 lg 3 kohaselt rentnik maksma renti ka aja eest, mil ta ei saanud asja kasutada temast oleneval põhjusel, eelkõige oma äraoleku tõttu, kuid ta võib rendist maha arvata rendileandja kokkuhoitu ja asja teistsuguse kasutamisega saadud kasu väärtuse.

Lepingud metsanduses - osale veebiseminaridel

Mirjam Vili räägib metsanduse valdkonna lepingutest pikemalt kaheosalises veebiseminaride sarjas "Lepingud metsanduses". Seminaridel käsitletakse raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamise lepingut, raielepingut, kasutusvalduse seadmise lepingut ja rendilepingut. Muuhulgas antakse ülevaade ka asjakohasest kohtupraktikast.

Veebiseminaride toimumisajad:

23. mail I osa: Milline leping metsamajandamisel valida?

12. juuni II osa: Kuidas tagada lepingu täitmine ilma probleemideta?

Lisainfo: pood.aripaev.ee/veebiseminarid

Veebiseminari on võimalik jälgida oma arvutist kodus, töökohal või mujal Sulle sobivas kohas ning selle jälgimiseks on tarvis arvutit, internetiühendust ning mugavamaks kuulamiseks kõrvaklappe. Veebiseminari kestel on Sul võimalik esitada lektorile ka küsimusi, mille saate kirjutada vestluse kasti. Veebiseminarid on järelvaadatavad.

Leping ei ole heade kommetega vastuolus pelgalt seetõttu, et raieõiguse võõrandaja on sõlminud ostjat usaldades lepingu turuhinnast oluliselt madalama hinnaga.

Jõustunud kohtuasjade hulgas leidub ka lahendeid, kus raieõiguse võõrandajad - avastades, et on sõlminud ostjat põhjendamatult usaldades lepingu turuhinnast oluliselt madalama hinnaga - on püüdnud tugineda sellele, et leping on tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Teadaolevalt on kohtud senini nendes asjades asunud seisukohale, et lepingust tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus ei ole heade kommete vastaselt tasakaalust väljas või et tehing ei ole tehtud raieõiguse võõrandaja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel.

Siinkohal viidatakse ka Riigikohtu praktikale, mille kohaselt hea usu põhimõtte vastaseks ei saa lugeda ostuhinna väidetavat mittevastavust müügilepingu järgi üleantava asja harilikule väärtusele ehk kohalikule keskmisele m üügihinnale. Turuhinnale vastavust on võimalik kontrollida ning kui ostja seda ei tee, siis on tegemist tema enda hooletusega tehingu ettevalmistamisel.

Mirjam Vili, partner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo EnvirLaw OÜ

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Kerto Kangur
Kerto Kangurreklaamimüügi projektijuhtTel: 569 18 931