Autor: Metsamajandusuudised.ee • 30. aprill 2019

Värske metsainventuur annab parima ülevaate meie metsadest

Juba 20 aastat on käinud Keskkonnaagentuuri statistilise metsainventeerimise spetsialistid oma välitöögruppidega terve lumevaba perioodi mööda Eesti territooriumi, ikka selleks, et saaks võimalikult täpsed andmed selle kohta, kui palju meil on metsa, milline ta on ning – mis inimestele viimastel aastatel kõige rohkem korda läheb – kui palju seda raiutakse.

Metsa inventeerimine looduses.
Autor: Keskkonnaagentuur

Keskkonnaagentuur tutvustas 24. aprillil värskeid andmeid Eesti metsade kohta, mis põhinevad valdavalt statistilise metsainventuuri (SMI) andmetel.

Viimasest inventuurist selgusid olulised andmed meie metsa kohta:

•Eesti metsa pindala oli 2018. aastal 2,331 miljonit hektarit;

•Kasvava metsa tagavara on 480,3 miljonit tihumeetrit;

•Metsa juurdekasv on 16,27 miljonit tihumeetrit;

•2017. aasta raiemaht oli 12,5 miljonit tihumeetrit, milles 0,8 miljonit oli surnud puude raie ja elusaid puid raiuti 11,7 miljonit tihumeetrit.

Varasema aastaga võrreldes on küll raiemaht tõusnud, kuid endiselt ei ületa see kehtiva metsanduse arengukavaga seatud raiemahtu.

Mõõtmiste välitöid tehakse väiksemas mahus

„Statistiline metsainventuur (SMI) on statistiline valikuuring, mille käigus mõõdetakse ühtlaselt üle-eestiliselt paigutatud proovitükke. Proovitükkide arvu määramise aluseks on optimaalne ajaline ja rahaline kulu oodatava tulemuse täpsuse kohta. Kõige täpsema tulemuse saaks siis, kui igal aastal mõõta ära kõik puud, ent see on ajaliselt ja ka rahaliselt liialt kulukas. Seetõttu tehakse välitöid väiksemas mahus, kuid vähemalt sellises, mis tagab meile piisava täpsusega tulemuse,“ selgitas Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala.

Matemaatilise statistika meetoditega arvutatakse välja, milline peab olema proovitükkide minimaalne hulk, et saada ülevaade metsamaa pindalast 1,5% täpsusega ja metsade tagavarast 5% täpsusega. Pindala hinnangu andmiseks tuleb teha vähemalt 4000 proovitükki ning tagavara hinnangu jaoks on vaja lisaks vähemalt 1000 proovitükil mõõta ka puud.

Statistiliste meetoditega saadud tulemuste puhul ei eeldata, et tegemist on absoluutarvudega. Tegemist on hinnanguga, millele arvutatakse välja ka hinnangu 95% tõenäosus. See tähendab, et kui teha 100 sarnast katset, siis nendest 95 tulemus jääb veapiiride sisse. Näiteks 2018. aasta Eesti metsa kogutagavara on 480,3 miljonit tihumeetrit 1,1% veaga, mis tähendab, et 95% tõenäosusega on metsa kogutagavara vahemikus 475,0 - 485,6 miljonit tihumeetrit. Metsa pindala on SMI alusel 2,331 miljonit hektarit, mille veahinnang on samuti 1,1% ehk siis pindala on vahemikul 2,305 – 2,357 miljonit hektarit.

Hea hind soodustas raiumist

Kuna RMK raiemaht on viimastel aastatel püsinud enam-vähem samal tasemel, ca 4 miljonit tm, siis raiemahu suurenemine on tulnud erametsa arvelt.

Erametsaomanike raieaktiivsuse suurenemise põhjuseid on mitmeid, olulisim neist ilmselt soodne turusituatsioon. Puidu kokkuostuhinnad olid ja on jätkuvalt kõrged, seda kõigi sortimentide osas. Suhteliselt enam on tõusnud paberi- ja küttepuidu hind. Seetõttu raiuti ka rohkem neid metsi, mida varem ei olnud majanduslikult mõttekas raiuda: näiteks viletsamad kaasikud ning hall-lepikud.

Üheks põhjuseks võis olla ka asjaolu, et 2017. aasta suvel ei soosinud ilm teistes riikides metsatöid rohkem kui Eestis, mistõttu näiteks Läti kaalus lausa eriolukorra väljakuulutamist. Selle tagajärjel ületas nõudlus pakkumist ning metsamaterjali hind hakkas tõusma. RMK hinnastatistikas tuleb see tõus ka välja.

RMK sortimentide keskmised vahelaohinnad (eur/m3 ilma käibemaksuta)
Autor: RMK

Roheliste aktiivsus tõstis raiete aktiivsust

Samuti tegi juba 2017. aasta teises pooles metsaomanikke murelikuks hoogsalt leviv idee lageraiete ulatust kordades vähendada, mistõttu oli mõistlik igaks juhuks oma raieküps mets võimalikult kiiresti maha raiuda. Oma roll võis olla ka metsateema emotsionaalsel käsitlemisel ajakirjanduses. Kuna pidevalt on olnud juttu raiemahtude võimalikust vähendamisest, kasutavad omanikud „viimast võimalust“ metsa müüa, enne kui raied nö kinni keeratakse.

Hind võib olla kõrge, kuid peab olema ka metsa, mida saab raiuda. SMI andmetel on ca 50% majandatavatest metsadest küpsed või valmivad, mistõttu kasutatava puiduressursi olem on suur. Puistute ühtlane vanuseline jaotus on ilus eesmärk ja selle poole tuleb püüelda. Praeguses olukorras, kus meil on palju küpseid või valmivaid metsi, vaja neid mõistlikult majandada, mitte majandamata jätta. Aja jooksul me sellele eesmärgile läheneme.

TASUB TEADA

•Metsanduse arengukavaga 2011-2020 planeeritud raiemaht 12,6 kuni 15,8 miljonit tm aastas.

•2017. aasta raiemaht kokku oli 12,5 miljonit tihumeetrit.

•RMK raiemaht aastas ca 4 miljonit tihumeetrit.

•Viimaste aastate raiemahu suurenemine on tulnud erametsa arvelt.

•Eesti metsade raiemaht oli 2015. aastal 10,1 miljonit tihumeetrit. 2016. aastal 11,3 miljonit tihumeetrit.

•Raiekasvu taga on kolm tegurit: küpse metsa olem, soodne hind ja ebakindlus tuleviku suhtes.

Tulevikus võib näha raiete stabiliseerumist

Keskkonnaagentuuris tehtud arvutused erinevate raiestsenaariumite osas näitavad, et raiemahud hakkavad tulevikus vähenema, seejärel stabiliseeruvad. Kuigi lähitulevikuks annavad erinevad stsenaariumid küllaltki erinevaid raienumbreid, siis mõnekümne aasta pärast toimub kõikide variantide korral lähenemine ühtlasele kasutusele ehk raie stabiliseerub.

2018. aasta kohta tehtud eksperthinnangust selgub, et võrreldes 2017. aastaga raiemaht väga oluliselt muutunud ei ole, eksperthinnangu järgi on see eelmisel aastal 12,5 miljonit tm. SMI numbreid 2018. aasta kohta tuleb aga oodata, kuni selle hooaja välitööd tehtud, tulemused arvutatud ja kontrollitud.

KOMMENTAAR:

Kolme teguri koosmõjul suurenesid raied erametsades

Andres Talijärv, Eesti Erametsaliidu tegevjuht

Viimasel kahel aastal on metsaomanikud olnud tavapärasest aktiivsemad, põhjuseid on siin mitu. On teada, et esimeseks raie tegemise eelduseks on küpse metsa olemasolu. Seda kriteeriumit järgides oleks võinud ka varasemalt rohkem raiuda – küpseid erametsi on meil piisavalt. Teine oluline kriteerium on turusituatsioon. Viimaste aastate puiduhinnad motiveerisid omanikke raiuma. Ilmastiku olud olid vahelduvad ja võimaldasid metsavarumisega suures plaanis tegeleda. Täiesti uus motiveeriv tegevus metsaomanikele oli hirm tuleviku ees. Pidevalt laienevad raiepiirangud ning erinevate tasemete poliitikute järsud väljaütlemised raiete piiramise vajaduse kohta viisid selleni, et nii mõnigi seni passiivne metsaomanik otsustas metsas raiet teha. Kolme komponendi koosmõju – küpse metsa olem, soodne hind ja ebakindlus tuleviku suhtes viisid selleni, et esimest korda arengukava seitmse aasta jooksul jõuti raiemahuga planeeritud miinimum koguse lähedale. Metsanduse arengukavaga 2011-2020 planeeriti raiemahuks 12,6 kuni 15,8 miljonit tm aastas.

Seniks aga soovib Keskkonnaagentuur kõigile metsanduse teemadel head kaasamõtlemist, faktidele tuginemist ning kõigile metsaomanikele tarku otsuseid oma metsa majandamisel!

Allan Sims, Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialist

Loe lisaks: Kuidas saadakse statistilise metsainventuuri andmed?

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Erkki VilippReklaamimüügi projektijuhtTel: 51 77 736