Jaga lugu:

Jahimeeste ja metsaomanike koostöö: läbi ühisosa otsimise ühiste väärtusteni

Jahimeeste ja metsaomanike suhetes on olnud erinevaid aegu. Praegu kehtiv Jahiseadus võeti vastu ja hakkas kehtima 2013. aastal. Kuna seadus paneb paika õigused ja kohustused, siis on loomulik, et seaduse tegemise ajal erinevate sihtgruppide suhted pingestuvad. Püütakse enestele välja kaubelda või võidelda paremaid tingimusi, kaitsta igati omi huvisid.

Kümneid ja kümneid tunde on kulutatud ühiselt laua taga istudes. Ühine poseerimine annab tunnistust läbirääkimise edust.  Foto: Tõnis Korts

Nii juhtus ka jahimeeste ja metsameestega seaduse tegemise protsessis. Põhiline küsimus oli muidugi jahiõigus, mille üle diskuteeriti. Erinevates riikides ja kultuurides on jahiõigust jagatud väga erinevalt, võiks öelda seinast seina. Esimese Eesti Vabariigi ajal oli jahiõigus maaomaniku õigus. Vahepealne nõukogude aeg mõjutas mitmeid põlvkondi arusaamadega ühiskondlikust omandist. Kaasaegne jõudsalt leviv roheline mõtlemine käsitleb loodusressursse suuresti kogu inimkonna omandina ja kõige selle tulemusena on Eestis välja kujunenud ja edasi kujunemas täiesti uudne olukord. Lisaks jahimeeste ja metsameeste huvigruppidele on lisandumas uus põlvkond, kes kannab mõlematest hoopis erinevaid väärtusi.

Uue seadusega jagati õigused ja vastutus

2013. aasta Jahiseaduse üks eesmärkidest oli suurendada ja täpsustada maaomanike õigusi nii jahipidamisel kui ka jahi korraldamisel. Õigus korraldada jahipidamist väikeulukile anti maaomanikele ja suuruluki jahikorraldus jäi jahipiirkondade kasutajatele, kelledeks on Eestis valdavalt MTÜ-d.

Õigusega koos jagati ära ka vastutus. Ehkki Jahiseaduse osas tehti pikalt koostööd, otsiti lahendusi ja pakuti variante, lõpptulemus ei rahuldanud esialgu ei maaomanikke ega ka jahimehi. Samas on iga seadus ka kompromiss ja ta ei peagi ühele või teisele osapoolele meeldima. Pigem peab riik läbi kehtestatud korra kindlustama nii säästliku arengu kui ka ressursside kestliku kasutamise ja ühiskonna toimimise. Ja seda nii, et huvigruppide õigused oleksid kaitstud. Ega seda nii lihtne polnudki teha, sest Põhiseaduseski on näiteks § 5, mis sätestab, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Samas § 32 sätestab, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud ja sellest tulenevad omanike õigused. Igal juhul tagantjärele vaadates pakkus Keskkonnaministeerium välja saalomonliku lahenduse ja Riigikogu kiitis selle heaks.

Ma olen kaugel arvamast, et see on maailma parim Jahiseadus, aga hetkel ja meie tingimustes on see taganud erinevate osapoolte huvide arvestamise niipalju kui see on võimalik. Samas on äärmiselt oluline, et kuue aasta jooksul ei ole meie ulukivarud ega bioloogiline mitmekesisus sattunud hullemasse olukorda kui enne seda, pigem vastupidi.

Koostöö aluseks on ühisosa leidmine

Jahimeeste koostöö metsaomanikega algas sellest, et alustati ühisosa otsimisega. Erinevused olid juba eelnevalt hästi selgeks saanud. Selleks kutsuti ühiselt Erametsaliidu ja Eesti Jahimeeste Seltsiga kokku jahimehi ja maaomanike esindusorganisatsioone ühendav ümarlaud. Esimene tegevus oli see, et arvestades metsaomanike ettepanekut ja märkusi viidi sisse muudatused Eesti jahinduse heasse tavasse. Igasuguse koostöö aluseks on vastastikune austus. Nii sai tava esimese peatüki uueks pealkirjaks: Suhtu austavalt loodusesse, ulukitesse ja maaomandisse! Samas lisati kaks uut punkti. Nendest tulenevalt kohustusid jahimehed pidama jahti selliselt, et see ei kahjustaks maaomaniku vara. Samas sätestati maaomaniku toetamine jahialastes küsimustes tõdedes, et koostöö on mõlemale osapoolele kasulik. Need muudatused võeti vastu ligi 200 delegaadiga Eesti Jahimeeste Seltsi volikogus, mis on organisatsiooni kõrgeim organ. Seega fikseeriti alanud koostöö jahimeeste poolelt kõige kõrgemal tasemel ja ühes jahimeestele olulisemas dokumendis.

Seakatk - ühine mure aitas koostööle kaasa

Järgmise etapina tuli arutelu 2014. aastal riiki jõudnud seakatku osas. Ühiselt leiti, et seakatku oht püsib riigis endiselt kõrge ja tuleb jätkata metssigade küttimisega. Koos jõuti seisukohale, millega taunitakse igasugust metssigade „hoidmist“ seni, kuni Eesti ei ole katkuvaba. Metsamehed ja jahimehed koos põllumeestega otsustasid, et SAKi tõrjumise ennetava meetmena soovitavad kõigil jahindusorganisatsioonidel kahjustuse esinemisel väljastada maaomanikele omal maal tasuta jahiload metssigade küttimiseks. Seda kokkulepet, et kahjustuskohtadesse väljastatakse maaomanikule tasuta luba kommunikeeriti esindusorganisatsioonide kaudu. Samas sätestati, et juhul, kui ei õnnestu jahipiirkonna haldajaga saada kokkulepet loa väljastamise osas tuleb pöörduda katuseorganisatsioonide poole lahenduse leidmiseks. Enamustes piirkondades see kokkulepe toimis ja see andis indu edasiseks koostööks. Oli ka tagasilööke, aga õnneks see ei mõjutanud alanud koostööd.

Uue Jahiseaduse selgrooks oli saanud kokkulepe jahimehe ja maaomaniku vahel. Seega kõige olulisem oli ja on omavaheline kokku leppimine nii jahi korraldamise kui ka kahjude hüvitamise osas. Senini oldi koostöö fikseerimiseks jahimeeste ja maaomanike poolt kasutatud erinevaid lepingute põhjasid. Koos otsustati, et töötatakse välja uus tüüpleping, kus arvestatakse mõlema osapoole huviga võrdselt ja mida saaks mõlemale huvigrupile soovitada.

Põhiteema - kahjustuste hüvitamine

Proovisime leida lahendusi suurimale tüliõunale ja erimeelsusele- ulukikahjude hüvitamisele. Selleks otsustasime teha keskkonnaministrile ettepanek täiendada Jahiulukite seireandmete loetelu ja kogumise korda ulukikahjustuste andmetega. Valmistasime ette vastava ühise pöördumise ja esitasime selle ministrile. Ettepanek on hetkel töös ja loodetavasti leiab ka väljundi määruses.

2017. aasta teises pooles tõsteti lauale kopra kahjustuste teema. Ümarlauda kaasati maaparanduse eksperdid ja teadlased. Arutati võimalikkust lubada kopra jahti aastaringselt inimese poolt rajatud maaparanduse süsteemides, kus kahjud kohati väga suured. Kaaluti eetilisi argumente ja seda, et kui pikendada jahti kunstlikes veesüsteemides, siis saab kompenseerida seda looduslikes veekogudes küttimisaja lühendamisega. Kuna arvamusi oli erinevaid ja paljudel puudus praktiline kogemus, siis korraldati Erametsaliidu esindaja Anti Rallmanni eestvõttel Lõuna Eestis koprapäev. Seal said kokku erinevad osapooled ja kuulati ära nii probleemid kui arutleti võimalikke lahendusi. Ka koprateema on töös, koprale valmistatakse ohjamiskava, mis saab tema majandamise aluseks. Selle põhjal hakatakse rakendama nii erinevaid küttimisaegu ja leevendusi aga ka piiranguid.

Ühisosa leidmine oli läinud edukalt ja lauale tulid üha uued liigid, põhiteema ikka kahjustused. Põdra osas olid arutelud juba olnud ja tema küttimist intensiivistati. Kahjud vähenesid ja tänaseks on arvukus meie kõige suurema sõralise osas kohati juba päris madal. Küttimismahtusid põdra osas on vähendanud ka kõige suurem maaomanik RMK.

Koostöö viis õigusaktide muudatusteni

Hästi viljakas oli koostöö osas 2018. aasta. Ühiste ettepanekute tulemusel muudeti õigusakte kahel korral. Metskitse arvukus oli tõusuteel ja eelmise jahihooaja alguses tõsteti teema selle liigi osas lauale. Nii nagu tavaks oli saanud, osalesid lisaks metsaomanikele ka põllumehed, teadlased ja jahindust koordineerivad riigiametnikud ja looduskaitsjad. Koos otsustati sellel küttimishooajal erilist tähelepanu pöörata metskitse küttimisele ja küttimismahtude täitmisele. Ümarlaud tegi järgmised otsused ja soovitused: suveperioodil küttida valdavalt noori sokkusid. Jahindusnõukogudes käsitleda metskitse küttimist vastutustundlikult ja jõuliselt lähtudes suurenenud arvukusest. Pikendada küttimisperioodi jaanuarisse, mis on pigem võimalus kahjude vältimiseks. Propageerida rohkem kõrgistmete kasutamist metskitsejahil. Korraldada sügisel ühisjahte metskitsele. Kirjutada teemast ajakirjas „Eesti Jahimees.“ Teha ettepanek kajastada teemat ajakirjas „Sinu mets“.

Oktoobris tuli Saaremaalt lauale punahirve teema. Ümarlauda kogunes soliidne seltskond nii metsamehi, põllumehi kui riigiametnikke, teadlasi ja ulukiseirajaid. Teema arutati läbi põhjalikult ja kaaluti erinevaid variante. Pikkade vaidluste, tõestamiste ja selgituste tulemusena toetati ühiselt ettepanekut pikendada hirve jahitähtaegu ettepaneku kohaselt: alustada hirvevasika- ja hirvelehma jahiga 15. august ja pikendada 15. veebruarini hirvepulli küttimist.

Need jahitähtaegade muutmise ettepanekud ei tulnud kergelt ja ühiselt jäädi ka seisukohale, et mõistlik on küttida ulukid bioloogilisi jahiaegu ja jahieetikat jälgides. Jahitähtaegade pikendamine on loodud pigem võimalusena kui kohustusena ja eelkõige kahjustuste vältimiseks ja nende ennetamiseks.

Nii metskitse kui ka punahirve jahitähtaegade muutmisettepanekud edastati Keskkonnaministeeriumile ja tänaseks on vastavad õigusaktid muudetud.

Jahimeeste koostöö metsameeste ja teiste maaomanikega on olnud siiani väga hea. Selle koostöö aluseks on olnud soov teha asju koos ja arusaam, et koos asjade arutamine ja otsustamine on väheste ressursside parim kasutusviis. Kaklus ja tüli raiskab nappe ressursse ja ei vii lahenduse poole.

Meie koostööle on kaasa aidanud asjaolu, et paljud jahimehed on ise maa- ja metsaomanikud ja vastupidi.

Jõudsime arusaamale, et jagame samu väärtusi

Läbi ühisosa otsimise ja selle leidmise oleme jõudnud arusaamani, et tegelikult jagame me ühiseid väärtusi. Väärtusi, mille keskmeks on maaelu ja elu maal. Neid väärtusi iseloomustab loodusega koos elamine, loodusressursside kestlik kasutamine ja seeläbi tegelikult nende kaitsmine. See omakorda aitab paremini mõista ja aru saada nii looduskeskkonnast kui selle toimimisest. Liha ei tule poest, samuti nagu ei tule kaminapuu bensiinijaamast. Eestis eksisteerib siiani elu maal ja inimesed, kes seda elu elavad. Linnamentaliteedi pealesurumine on meie ühistööd tugevdanud nagu ka arusaama, et ei jahimeestel ega ka metsameestel pole just palju sõpru. Ja neid väheseid, kes on, neid tuleb hoida. Just seda me läbi koostegemise ka teeme.

Tõnis Korts, Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789meelika@metsamajandusuudised.ee
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150Ana.Madismae@aripaev.ee