Jaga lugu:

Metsa müügil tuleb hoolikalt partnerit valida

Kui uurida internetist, millised on inimeste kogemused metsa ja metsamaa müügil, võib leida mitmesuguseid lugusid.

Parim hind metsaomanikule saadi just läbi raieõiguse võõrandamise enampakkumise.  Foto: Keskühistu Eramets

Toome siinkohal välja neist kaks, mis pärinevad Perekooli foorumist (autorid on anonüümsed):

1.Müüsin oma õe metsa Läänemaal ja metsakonsulent soovitas koguda hinnapakkumisi suurtelt metsafirmadelt ja need helistajad üldse pikalt saata. Ise helistajad pidid vahendajad olema, kes helistamisest ja lollikeste leidmisest elatuvad ja pärast müüvad ostetu ise metsafirmale või oksjonil maha.

2.Toetan ka oksjoni mõtet. Kohe hakkavad helistama firmad otse omanikule, kui raieluba väljastatakse, pakuvad oluliselt vähem, kui oksjoni keskkonnas on võimalik saada. Oleme 2 korda oksjonit kasutanud ja vahed on olnud 25% suurused, mida telefonis on pakutud otse. Juurde käib alati jutt, et oi oksjonile pole mõtet.

Neist, ja teistestki lugudest jääb kõlama mõte, et otse mõne ostjaga suheldes võib petta saada – hind on niru ja igal juhul üritatakse müüjat pügada. Ilmselt on nii ja on ka teisti, kuid metsa müügiks on olemas ka võimalus, kus petta kindlasti ei saa.

Metsa müük läbi enampakkumiste

Metsaomanik saab Metsaühistust abi ka siis, kui soovib oma metsakinnistut või raieõigust enampakkumisel müüa. Reeglina paneb metsaomanik müüki raieõiguse. Sel juhul aitab ühistu hinnata raielanki, mille alusel lepitakse metsaomanikuga kokku alghinnas. Seejärel viib Metsaühistu läbi avaliku enampakkumise ning aitab metsaomanikku müügilepingu sõlmimisel.

Ühistu kaudu saab korraldada terve kinnistu müügi. Metsakinnistu enampakkumise korraldamisel hindavad Metsaühistu spetsialistid maa ja seal kasvava metsa väärtust, mille alusel lepitakse müüjaga kokku alghind. Seejärel viib ühistu läbi enampakkumise ning aitab metsaomanikku vajalike dokumentide vormistamisel.

Meeles tuleb ka pidada, et kui ostja teeb pakkumise alla alghinna, siis ei ole metsaomanikul müügiks kohustust ning võib korraldada uue pakkumise. Nii mõnigi kord on kordusmüügil saadud palju parem hind.

Enampakkumisel müüakse lank kasvava metsa väärtuse alusel ning müüjale tasutakse täies ulatuses enne raietöödega alustamist. Teenustasu ühistule müügi korraldamise eest maksab ostja.

Paberimajandus korda!

Raieõiguse müügi puhul tuleb ostjal ja müüjal leppida kokku paljudes üksikasjades. Nii lepitakse lisaks raieõiguse pindalale, raieliigile ja orienteerivale raiemahule kokku ka näiteks selles, millal raietööd peavad tehtud saama, mis ajaks materjal välja veetakse ning millal raielank puhastatakse. Paika saab panna ka selle, millisel aastaajal tohib raietöid teha. Raiele saab esitada ka lisanõudeid, näiteks töid tohib teha üksnes külmunud pinnasega. Müüja lepib ostjaga kokku ka selles, kuidas tuleb langid raiejärgselt korrastada – kas koguda raiejäätmed hunnikusse või vallidesse, tugevdada nendega kokkuveoteid, ära vedada või midagi muud. Lepingus fikseeritakse ära ka, milline on raieõiguse müügiobjektiks oleva maa-ala seisund lepingu sõlmimise ajal.

Sideme Eestiga kaotanud metsaomanikud soovivad kinnistu müüa

Nii raieõiguse kui kinnistute enampakkumisi korraldavad kõik metsaühistud. Läänemaa Metsaühistu metsakasvatuse spetsialist Allar Luik selgitas, et see ei ole metsaühistu igapäevategevus, kuid päris tihti seda neilt siiski küsitakse. „Oleme pakkunud kinnistu müügisooviga tulnud inimesele välja ka teisi variante – müüa näiteks raieõigus või majandada ise oma metsa. Kui see aga ei õnnestu, pannakse kinnistu enampakkumisele,“ kommenteeris Luik.

Kinnistumüüjate seas on Läänemaal mitmeid rootslasi – endiste rannarootslaste järeltulijaid, kes on kaotanud sideme Eestiga ning ei soovi rohkem siin kinnisvara omada. Eestlastest kinnistumüüjate hulgas on põhiliseks kaks müügipõhjust. „Päris tihti on müüjateks omanikud, kes on saanud metsamaa päranduseks, aga nüüd, olles ise juba vanemas eas, ei leita oma järeltulijate hulgast kedagi, kes sooviksid metsandusega edasi tegeleda. Teiseks on neid, kelle jaoks ongi metsamaa olnud pensionifondiks. Aktiivsest tööelust tagasi tõmmates soovitakse olemasolev kinnisvara realiseerida,“ täpsustas Luik.

Oksjoni alghinna otsustab müüja

Hinnakujundus on Allar Luige sõnul õige keeruline tegevus. Lihtsam on see raieõiguse müügil, kui hinna määramise aluseks on kasvav mets ja sealt potentsiaalselt saadav puit. Kinnistu müügil on võimalikku hinda aga keerulisem määrata. „Kui kinnistul kasvab noort metsa, võib see mõne ostja jaoks olla just hinda tõstev tegur, teise jaoks aga langetav,“ toob näite Luik. Siiski kehtib üks reegel – alghinna otsustab lõplikult müüja ning metsaühistu jääb selles protsessis soovitajaks. Liiga madalat alghinda esineb Luige sõnul haruharva, kuid liiga kõrgelt on oma vara väärtust hinnatud küll. „Ühistu asjatundjad püüavad siis ostjale soovitada alghinda langetada, aga kui ostja sellest keeldub, on see tema otsus,“ lisab Luik.

Liiga madala alghinna kohta ütles Luik ka seda, et tegelikult selgub lõpphind ju enampakkumise käigus ning tegelikult võiks mõne asja panna müüki ka eurose alghinnaga – lõpphind tõuseks ikkagi enam-vähem turuhinna tasemeni. Praktikas seda siiski proovitud pole.

Ühistu korraldatud enampakkumistel on ostjate põhiring enam-vähem välja kujunenud – nendeks on tugevamad Läänemaal tegutsevad metsandusettevõtted. „Kuid aeg-ajalt osalevad ka väiksemad firmad ning eraisikud – näiteks müüja naabrid,“ täpsustab Luik. Ühistul on kehtestatud ka omad reeglid ostjatele, nii lülitatakse enampakkumistest välja näiteks püsivalt maksuvõlgades olevad ettevõtted. Luik lisab, et palju neid muidugi ei ole ning tehingute lõpetamist on ette tulnud vaid mõned üksikud korrad.

Lõpetuseks ütleb Luik, et Läänemaal on kõige rohkem nõutud kinnistud, mis asuvad hea juurdepääsuga paigas ja kus töid saaks teha aasta läbi.

Põhirõhk metsamaterjali ühismüügile

Raieõiguse ja ka kinnistute müügiga tuleb aktiivselt tegeleda ka Võrumaa Metsaühistus. Ühistu esindaja Erki Sok rääkis, et enampakkumised on vaid väike osa ühistu tegevusest. „Põhirõhk läheb siiski metsamaterjali ühismüügile, mille mahud kasvasid läinud aastal oluliselt – metsaühistu kaudu müüdi 33441 tm puitu, mis on ühistu tegevusaja suurim tulemus,“ kommenteeris Sok.

Ta tõdes, et parim hind metsaomanikule saadi just läbi raieõiguse võõrandamise enampakkumise. „Varasemalt oli metsaomanik üritanud müüki korraldada ka läbi ühe metsamüügiportaali, kuid seal raieõiguse võõrandamine ebaõnnestus,“ täpsustas Sok ja lisas, et eelmisel aastal kasvas Võrumaa Metsaühistus ka raieõiguse võõrandamise enampakkumiste maht ligi 9000 tm võrra.

Ühistu juhi sõnul enampakkumiste keskmine müügihind, mis omanik kätte sai, oli Võrumaa Metsaühistus läinud aastal 41,18 €/tm. Kõige parema müügiakti keskmine hind omanikule kätte oli aga 66,23 €/tm. „Selle hinnaga müüdi männipalki,“ täpsustas Sok. Kõige madalama keskmise hinna andis aga lehtpuu küttepuu müük, mille tulemuseks jäi 8,22 €/tm.

Enampakkumiste korraldamine on Võrumaa Metsaühistus sama, nagu mujalgi ühistutes. Üldpõhimõte on see, et metsaühistu on alati müüja poolel ning tema huvide eest väljas. Kogu müügiprotsess on võimalikult läbipaistev ning Metsaühistu korraldatud enampakkumistel ei või osaleda ühistus töötav isik, tema äriühing, abikaasa, lähisugulased ja nendega seotud äriühingud.

Toomas Kelt, Keskühistu Eramets

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789meelika@metsamajandusuudised.ee
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150Ana.Madismae@aripaev.ee